Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Riigi ja Tallinki vaidlus jõudis riikohtusse
Menetlus on riigikohtus pooleli, mistõttu ei ole Tallinna halduskohtu 5. juuni otsus jõustunud. Riigikohus ei olnud valmis teemat kommenteerima. Samuti ei olnud ka Tallink ise nõus enne lõpliku lahendi saamist kommenteerima.
Kui riigikohus tunnistab tasud põhiseadusevastaseks, siis riik neid enam Tallinkilt sisse nõuda ei saa, ütles maksumaksjate liidu juht Lasse Lehis Tallinki ja riigi vahelist tuletorni- navigatsioonitasude vaidlust kommenteerides.
"Kui põhiseadusevastasuse põhjus on tasude sissenõudmise regulatsiooni puudumine, siis saab selle regulatsiooni lisada ja selle alusel tasud uuesti määrata, sest tegemist oleks menetlussätetega, mille puhul ei ole oluline, et need kehtiksid sellel ajal, mille eest tasu määratakse. Kui põhiseadusevastaseks tunnistatakse tasu ise, siis seda sisse nõuda ei saa," ütles Lehis.
Kui riik otsustab seaduse tasemel kehtestada maksmata tasude sissenõudmise, ei saa seda olemuselt ebaseaduslikuks, ootamatuks ega põhiseadusega vastuoluliseks nimetada, leiab riigikogu majanduskomisjoni esimees Urmas Klaas.
"Küsimus on pigem selles, kas riik käitub ootuspäraselt, kui viib rakendussätte tagantjärele seadusse," lausus Klaas.
Klaasi sõnul on rida norme, mis on 5. juuni Tallinna halduskohtu otsuses nimetatud, juba kehtetuks tunnistatud, ning tuletorni- ja navigatsioonitasude arvutamise alused on viidud meresõiduohutuse seadusse.
Klaas selgitas, et varem ei ole konventsiooni ja määruste sätteid tunnistatud põhiseadusega vastuolus olevaks ja ettevõtjad tasusid nende alusel. "Kohe, kui juhiti tähelepanu asjaolule, et sätted võivad olla vastuolus põhiseadusega, tunnistati need kehtetuks ja sätted viidi meresõiduohutuse seadusse. Tasumata jätsid Tallink ja Hansatee Cargo," rääkis Klaas.