Riigiettevõtted müüki või börsile

Kadri Jakobson 07. september 2009, 00:00

Peaminister Andrus Ansipi majandusnõunik Kalev Kukk ütleb, et praegune hetk oleks müügiks sobiv. "Miks ka mitte praegu, sest müüakse ju eelkõige tuleviku-, mitte aga hetkeväärtuse alusel," lausub ta.

"Riik ei pea olema ega tohigi olla ettevõtja, vaid kohtunik, kes tagab ausa mängu turul. Olla korraga mängija ja kohtunik pole kõige ausam tegevus. Erandiks on vaid selgelt monopoolses staatuses olevad ettevõtted, näiteks ülekandevõrgud. Aga Tallinna Lennujaama ma nende hulka siiski ei paigutaks, ammugi juba n-ö vabrikuraudtee staatuses olevat Eesti Raudteed," selgitab ta.

Kuke sõnul on kõige olulisem, et müüdavad ettevõtted toimiksid-looksid töökohti ja mitte "sotsiaalseid" töökohti, maksaksid makse ja esikohal pole mitte niivõrd hind, mida nende eest ühekordselt saadakse.

"Turuväärtuse ja müügiotsuse vahel seose otsimine poleks vahest kõige õigem tegevus ja on sellevõrra kunstlik teema. Pealegi võib sobivat turuväärtust jääda ootama lõpmatuseni, ainult et igal asjal on ka oma aeg," ütleb Kukk.

Tema sõnul ei saa riigi osalusega ettevõtteid käsitleda võrdselt. "Mõne miljoni krooniste dividendide pärast ei pea mingil juhul olema omanik, küll on aga Eesti Telekomi aktsia olnud ja on eeldatavasti ka lähiaegadel puhtakujuline dividendiaktsia, mille puhul võiks kehtida kõnekäänd "Ärgem löögem lüpsilehma maha, et korraks kõht täis saada"," räägib Kukk.

"Antud juhul pole väga suurt vahet, kas hoida reserve mõne riigi võlakirjades või siis Telekomi aktsiates. Küsimus on vaid riskide hindamises," lisab Kukk.

Ta ei pidanud lähiajal õigeks Eesti Energia erastamist, sest see on liialt tundlik teema ja samas hästi juhitud ettevõte, samuti Lennuliiklusteeninduse ja ka Eesti Lootsi müüki. "Viimaste puhul on tegemist n-ö kõrgendatud ohutust müüvate ettevõtetega, kus lõplik vastutus langeb ikkagi riigile. Ka siis, kui need ettevõtted oleksid eraomandis," räägib Kukk.

Ekspankur ja endine riigikogu liige Olari Taal ütleb, et riigiettevõtetel on aeg minna börsile. "Päris kindlalt on riik halb omanik. Mitte küll kõik, kuid enamik riigi osalusega ettevõtete nõukogudes olevatest poliitikutest on selleks tööks ebakompetentsed," ütleb Taal.

Riigiettevõtte börsile viimine on ainuõige tee teha ettevõte läbipaistvaks. See toob kaasa üldsuse kontrolli ja lisaks investorite ning finantsorganite kontrolli, on Taal seisukohal.

"Paraku ei taha poliitikud seda teha. Miks? Võime vaid aimata, et riigi osalusega ettevõtted võivad olla kaudselt ka erakondade rahastajad. Ükskõik, mis riigiosalusega ettevõtte nõukogu ei vaata, on sisuliselt tegemist piduriga ja enamjaolt on poliitikud pidurid. Ma tean, mida räägin, sest olen ise olnud mitmes riigi osalusega ettevõtte nõukogus," väidab Taal.

Tema sõnul on enamik riigile kuuluvatest ettevõtetest konkurentsi tingimustesse sattudes raskustes. "Näiteks Eesti Post. See, mis olukorras on ettevõte praegu, tuleb sellest, et kümme-kaksteist aastat tagasi jäid tegemata olulised otsused," nendib Taal.

Ta räägib, et kui nõukogude võimu ajal oli energia tootmine Eestis strateegiline tegevus, siis nüüd, kuuludes Euroopa Liitu, ei ole see Eestis enam tegevus, mis peaks kindlasti olema riigi käes.

"Raudtee kaotas strateegilise tähtsuse siis, kui soomusrongid minetasid tähtsuse taktikalise relvana. Samas kuluks 2,5 miljardit krooni, millega riik raudtee ostis, praegu hädasti ära," ütleb ta.

Taali sõnul on üldlevinud arvamus, et kui riik on omanik, siis olen ka mina natuke omanik. "Seda arvamust on raske kummutada, seetõttu ei kipu ühiskond riigiettevõtete erastamist toetama. Tegelikult on iga riigikodanik hoopiski rohkem omanik oma riigi hästi töötaval börsiettevõttel kas või maksutuludest finantseeritava avaliku teenuse tarbimise näol, kui ta ei soovi investeerida otse aktsiatesse," rääkis ta.

Arengufondi nõukogu esimehe Raivo Vare soovitus on riigi osalusega ettevõtted börsile viia või siis muul moel erakapitali kaasata. "Kui eesmärk on ainult raha, on see põrgutee. Riik peaks mõtlema pikas perspektiivis. Minu esimene soovitus on börsistamine, kuid ainult vähemusosa börsile viimine," ütleb Vare. Nii ei kaota tema sõnul riik omanikuna kontrolli ettevõtte üle ja lisaks avaneb uusi võimalusi investorite leidmisel.

"Selle asemel et pensionifondid investeeriks mingitesse kahtlastesse Kolle võlakirjadesse, võiksid nad tulevikus investeerida näiteks infrastruktuuriettevõtetesse. Sest midagi kindlamat kui infrastruktuur pole olemas," ütles Vare.

Teiseks variandiks pakub Vare strateegilise investori kaasamist. Näiteks Tallinna Lennujaama puhul võiks riik tema sõnul müüa lennujaama opereerimisõiguse koos omaniku käsutuses oleva varaga investorite konsortsiumile, Tallinna Lennujaam ise jääb aga riigi omandisse.

"Vähemalt üks investor peaks olema end samas valdkonnas juba tõestanud, kaasama peaks ka finantsinvestori. Tähtis on, et riik ei kaotaks omandi ega seaduste üle kontrolli," lausub Vare.

Vare kritiseerib poliitikuid ja riigiametnikke, kellest paljud ei valda teemat. "Ma pole näinud ühtegi poliitikut, ehk mõned üksikud välja arvata, kes jagaks seda teemat. Riigijuhte, poliitikuid ja tippametnikke, kes selliste teemadega tegelevad, tuleks kõigepealt harida ja neile võimaldada koolitusi," lausub Vare.

Juhan Parts, majandus- ja kommunikatsiooniminister
Oleme selle teemaga tegelnud pikemat aega. Ka riigile kuuluvad ettevõtted ei saa paigal seista, vaid peavad kasvama ja muutuma, et jääda turul püsima. Valitsuskabineti need seisukohad eelmise aasta lõpust on ka praegu aktuaalsed.

Ettevõtte müük ei aita ühelgi moel kaasa riigi eelarvepositsioonile. Lähtuda tuleb muudest asjaoludest, mida meie raport ka kajastab. Lisada võib, et selle analüüsi lähtepunkt oli peamiselt see, kuidas oleks võimalik ja otstarbekas kaasata riigi äriühingute poolt investeeringute tegemiseks vajalikku kapitali.

Urmas Sõõrumaa, ettevõtja
Kui mõni ettevõtja peaks tegema raskel ajal hädatapu, siis riik seda tegema ei peaks. Pealegi pole praegusel ajal hinnad sellised. Usun, et kaks aastat tagasi oli turuväärtus teine. Sellises majanduslikus seisus, nagu riik praegu on, ei peaks häda pärast hakkama ettevõtteid müüma. Kui hea aeg, on teine asi. Kui riik tahab üldse riik olla, siis sellised asjad nagu riigi juhtimine, kaitse, infrastruktuur võiks siiski riigi käes olla.

Peeter Saks, investeerimisfirma Baltcap juhtivpartner
Kui on vaja kasvatada eelarve tulusid ja firma müük arvesse ei lähe, siis võib näiteks müüa põhitegevuseks vähem vajalikke osasid ja saadava raha dividendideks maksta. Kindlasti on suurfirmadel piisavalt vara ja tegevusi, mida nad ei pea tingimata omama. Ka börs pole halb mõte. Eelarvepositsiooni see küll otseselt ei paranda, aga investeeringute kaasamiseks sobib hästi.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:12
Otsi:

Ava täpsem otsing