Terrassi saab soojaks ka sügisel

Ketlin Priilinn 07. september 2009, 00:00

"Gaasiküttel soojendaja miinuseks on, et see põletab hapnikku, ning ökoloogilistel põhjustel on see osas Euroopa riikides keelu all või keelu alla minemas," selgitas Homeyard OÜ juhatuse liige Alari Ilves. "Samuti võtab selle süütamine ning soojenemine oma aja."

Terrassisoojendeid tehakse tema sõnul gaasiküttel ja elektrilisi: seinale või lakke paigaldatavaid ning teisaldatavaid, mida rahvasuus kutsutakse seenteks.

Liisi Haug Evelekt OÜst ütles, et gaasisoojendeist väiksem, 90 cm kõrgune lauasoojendi sobib lauale, milles on auk, kust saaks gaasivooliku läbi torgata ning laua alla või ka kaugemale gaasiballooni sättida. Lauapealsest gaasisoojendist on neli korda võimsam põrandalseisev 220 cm kõrgune soojendi, mis on ratastel ja millel on gaasiballoon korpuses.

Gaasisoojendite võimsuse dikteerivad peale nende mõõtude ka ohutus, et näokarvad ei kõrbeks. Mõlema soojendi kokkupanek juhise abil on jõukohane igahele: tuleb varuda paar lihtsamat tööriista ja pool tundi aega.

Alternatiiviks on liigutatavad põrandaplaadid või siis tulease otse laua keskel süvendis. Ilvese kinnitusel on seinale kinnituv gaasisoojendi teistest uudsem - seda polevat Eestis varem müüdud.

Elektrilised kiirgurid jagunevad Ilvese sõnul infrapunakiirguriteks ja heatstrip-kiirguriteks, mis kiirgavad soojust kütteplaadi abil. "Infrapuna eritab valgust, heatstrip mitte," selgitas ta. Infrapuna soojendab hetkeliselt, heatstrip'i kuumenemine võtab sarnaselt gaasisoojendajatega veidi aega.

Restoranides-kohvikutes soovitab Ilves eelistada elektrilist soojendit, sest sisselülitamise keerukuse tõttu gaasikiirguri soojus tihti kliendini ei jõua. Pealegi on tänaseid gaasi- ja elektrihindu arvestades gaasikiirguri puhul ka kulu suurem, kiitis Ilves oma kaupa.

"Liiga kõrgele paigaldatud soojendi ei pruugi sooja anda, ja siin võib määrav olla isegi 10-15 cm kõrvalekalle," osutas ta elektrisoojendi puudusele. Süttivale materjalile lähedalt peale kiirgav soojendi võib tema sõnul materjali niivõrd kuumaks kütta, et see süttib.

"Külma tuule jahutavat mõju ei suuda ületada ükski küttekeha," tõdes Ilves. Parem on, kui sein moodustab nurga või on koguni u-kujuline. Soojendi on kõige parem suunata väliskülje lae alt seintele. Nii peegeldub kiirgus lisaks seintelt ja ka seinad soojenevad. See kehtib nii gaasi- kui ka elektriliste kiirgurite kohta.

Muidugi peab arvestama, et elektriline soojakiirgur vajab tavaliselt 2000vatist voolu. Oluline on ka niiskus- ja tolmukaitse.

Airvitamin OÜ müügijuhi Janno Puusaagi sõnul kestab erilise kvartslambiga elektrikiirgur 6000-9000 tundi. Kuid ega siis ka halogeensoojuskiirguril häda pole. "Selle puhul kasutatakse kütteelemendina halogeenlampi," ütles ta. Halogeenkiirguri tööiga on 1500-2000 tundi.

"Nii infrapuna- kui ka halogeenkiirguri seadmed tarbivad sõltuvalt kasutatavast võimsusest ja elektri hinnast 1-4 krooni tunnis," selgitas Puusaag. "See on 5-7 korda vähem kui seni levinud gaasikiirgurite puhul." Liiatigi ei pea siis kulutama aega ega raha gaasiballoonide vahetamisele ega täitmisele. Teisalt eeldab elektrikiirgur hoones eeskujulikke juhtmeid.

Elektriliste kiigurite hooldamisel võib kvartsvariantide jahtunud küttelampe lapiga pesta või pühkida. Halogeenkiirguri küttelampi aga ei tasu üldse torkida.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:58
Otsi:

Ava täpsem otsing