Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Juhtkiri: hoidkem teist sammast koos

1706-aripaev 08. september 2009, 07:10

Pangad tulevad järjest turule uute senisest
äkilisemate pensionifondidega. Kui enne võisid teise samba pensionifondid
paigutada aktsiatesse kõige rohkem 50 protsenti fondi mahust, siis nüüd on
investeerimisfondide seaduse muudatus kergitanud ülempiiri 75 protsendile.

Äripäev soovitab jätkata pensioni teise sambasse investeerimist ka nüüd, kus riik on kaheks aastaks oma maksed peatanud. Samuti soovitame kaaluda just äkilisi fonde.

Esmapilgul paistab nõuanne aktsiatesse investeerida sama hea kui soovitada inimesele, kellel on just vargad käinud, korteriuks edaspidi lahti jätta.

Keskmine maailma aktsiaturgude langus ületas eelmisel aastal 50 protsendi piiri. Eestis on teise pensionisambasse raha kogunutest koguni 85 protsenti pannud fondidesse rohkem sisse, kui praegu õnnestuks välja võtta. Kriis on teinud inimeste pensionifondidest sellise puru, et enamik ei taha nende riismete vaatamisega oma tuju rikkudagi.

Aga selles asi ongi, et langevad hinnad on teinud aktsiad taas atraktiivseks. Pangad ongi viimasel ajal jõuliselt saatnud sõnumit, et nüüd on käes aeg, kus investorid võiksid jälle ringi vaadata. Muidugi tuleb nendesse sõnumitesse suhtuda kui oma teenuse reklaami, aga tõetera on ses olemas. Tegelikult taandub küsimus ju sellele, kas meil on häid ja juba hea hinnaga ettevõtteid, kuhu raha paigutada. Kahjuks on Tallinna börsil praegu raske leida likviidseid aktsiaid ja riigifirmade börsistamine avaks investoritele uue ukse.

Kriisi positiivne tulemus on ka see, et vahepeal ahneks läinud fondihalduritele on meenunud riskide hindamise tähtsus. Fondijuhid, kes enne suhtusid klientidesse üleolevalt, on nüüdseks vähemalt osaliselt tunnistanud oma eksimusi.

Ilmselt on ka investorid muutunud veidi haritumaks - kui enne jäeti fondijuhtidele täiesti vabad käed ja eelistati ise mitte teemaga tegeleda, siis nüüd juba loetakse raha ja küsitakse infot.

Praegu oleme saanud teha oma pensionisüsteemi kohta järeldusi seitsme aasta pealt. Kuid kui inimene kogub pensioni 40 aastat, jõuab ta paar langust välja kannatada. Äkkfondid ongi mõeldud pigem noorematele suurema riskitaluvusega inimestele. Tähtis on valikuvabadus: miks mitte pakkuda ka 100protsendilisi aktsiafonde?

Veidi äraspidiseks argumendiks riskantsemate fondide poolt on seegi, et konservatiivsed fondid on nagunii osutunud parasjagu rämpsuseks; võlakirjavalikud on olnud uljamad aktsiaostudest. Kui juba risk võtta, siis võiks ju vähemalt panused kõrgemad olla.

Mida rohkem me praegu oma pensionisüsteemi killukesi säilitame, seda lihtsam on neid paari aasta pärast kokku panna. Mõtleme nii, et kriis tegi pensionisüsteemis pausi, aga ei suutnud seda lõhkuda.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
08. September 2009, 07:10
Otsi:

Ava täpsem otsing