Lepe IMFiga: Läti on valmis ka astmeliseks tulumaksuks

08. september 2009, 10:50

Eile avalikustas Läti valitsus lõpuks 27.
juulil Rahvusvahelise Valuutafondiga allkirjastatud nn kavatsuste protokolli
teksti, milles on kirjas ka kavandatavad maksutõusud ja uued kärpekohad IMFi
abilaenu tingimuste täitmiseks.

Juba dokumendi esimeses lõigus rõhutavad osapooled, et fikseeritud valuutakursist Läti ei loobu ning et aastaks 2014 on eesmärk kasutusele võtta euro. Et eelarvedefitsiit aastaks 2012 3%le alaneks, tuleb kolme aasta jooksul kulusid kärpida või tulusid suurendada veel 12-15% ulatuses SKPst. See on raske ülesanne ja pooled ei välista, et siin tuleb teemasid veel uuesti üle rääkida.

2010. aastal on Läti valitsuse eesmärk kärpida eelarvedefitsiit 8,5%le SKPst. Selleks, et saavutada 500 miljoni lati (11 mld Eesti krooni) ulatuses kulude kokkuhoidu või tulude suurendamist (4% SKPst) on kavas 2010. aastast oluliselt laiendada tulumaksubaasi – enamikest soodustustest, sealhulgas talunikele, on plaanis loobuda ning maksustada kogu kapitalitulu. Ka FIEdele hakkab kehtima üldine tulumaksusüsteem, senine eraldi süsteem kaotatakse. Kinnisvaramaksuga on plaanis maksustada ka eluase – võimalikke variante hakkab Läti valitsus arutama täna. Baasstsenaariumi järgi oleks maksu suurus 1,5% katastrimaksumusest, vaidlused käivad maksuvaba miinimumi osas.

Jätkuvad avaliku sektori reformid, kust oodatakse säästu ca 2% ulatuses SKPst. Jätkub palkade ülevaatamine ja asutuste konsolideerimine. Plaanis on vähendada riigi toetusi põllumeestele, sealhulgas kütuseaktsiisi tagastamist. Kaitsekulud vähendatakse 1%le SKPst ning ka parlamendisaadikute kulutusi kärbitakse. Isegi Läti rahvusraamatukogu projekt, kust Merko välja praagiti, on kärpekavas sees – kulukas leping tuleb uuesti üle vaadata.

Kui aga nendest abinõudest ei piisa, on rida täiendavaid abinõusid, kuidas eelarvedefitsiit nõutud raamidesse suruda. Siit tulevad juba aastast 2010 astmelise tulumaksu kehtestamine ning käibemaksu tõstmine 21 protsendilt 23 protsendile. Astmelise tulumaksu osas visandab dokument keskmiseks kehtivaks maksumääraks 25% neile, kelle kuupalk on üle 500 lati.

Kulude kärpimist lubab Läti valitsus jätkata ka 2011. aastal ja sealt edasi. Välja on toodud kaks valdkonda – 2010. a avaliku sektori reform, mis hoiaks avaliku sektori palgad allpool 7% piiri SKPst ja eeldab seega täiendavaid palgakärpeid. Teiseks peab 2010. a 1. juuliks valmima pensionireformi kava, mille raames vaadatakse üle ka kõik eripensionide süsteemid. Uus süsteem jõustuks 2011. aasta 1. jaanuarist. Kas ja kuivõrd Lätis pensione veel kärbitakse (lisaks 70%-le töötavatel pensionäridel ja 10%-le kõigil teistel), seda kokkuleppest otseselt ei selgu. Ajalehele Biznes Baltija antud kommentaaris ütleb mõttekoja BICEPS juht Alf Vanags, et ilmselt pole pensinide kärpimisest pääsu.

Kokkulepe IMFiga näeb ette rahandusministri positsiooni tugevdamise. Ministril on muuhulgas vetoõigus valitsuse otsuste üle, mis mõjutavad riigi eelarvet.

Dokument nimetab ka vajadust välja töötada süsteem pankade halbade laenude restruktureerimiseks.

Võrreldes läinud aasta detsembriga on majandusprognoosid oluliselt süngemad. Toona prognoositud 5%se languse asemel on aluseks tänavu 18%ne SKP langus ja tuleval aastal 4%ne langus. Põhjast läbi saab Läti majandus 2010. aastal.

IMFi ja Läti kokkuleppe ingliskeelse teksti leiad siit.


Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
16. September 2009, 11:00
Otsi:

Ava täpsem otsing