Alber tahab börsil näha riigiettevõtteid

ÄP 09. september 2009, 00:00

Tallinna börsi juht Andrus Alber vastas eile aripaev.ee lugejate küsimustele.

Tallinna börsile on jäänud kümmekond majanduskriisis räsitud firmakest. Kas Teile ei tundu, et globaliseerumine viib selleni, et Tallinna börsil kaob iseseisva institutsioonina igasugune mõte ning Eesti börsiettevõtted võiksid ennast otse noteerida Stockholmis või suurematel turgudel?

Tallinna börsile on kadu ennustatud korduvalt tema eluea jooksul, sealhulgas aastal 2005 pärast Hansapanga lahkumist. Tegelikult lisandus järgnevatel aastatel rida uusi ettevõtteid ning Tallinna börsi kaudu sooritatud tehingute arv hoopis kasvas. Iga ettevõte peab ise otsustama, kus on tema jaoks sobivaim noteerimise koht. On meil ju ka praegu kodubörsil ettevõtteid, kes lisaks Tallinnale on viinud oma aktsiad kauplemisele ka Londonisse, Varssavisse ja teistele börsidele.

Kas aktsiahinnad on põhjas ära käinud?

Aktsiahinnad peaksid näitama nii ettevõtete tänast kui ka tulevast väärtust. Samuti öeldakse, et börsiindeksid liiguvad 6-12 kuud majanduse käekäigust eespool. Eesti majandusele ennustatakse paremaid aegu alates 2010. aastast ning ka suur osa ettevõtteid on end uute oludega edukalt kohandanud. See lubab vaadata tulevikku tõesti optimistlikumalt kui veel aasta tagasi.

Kas aasta jooksul tuleb Tallinna börsile ka mõni uus ettevõte?

Ma loodan, et lähema 12-18 kuu jooksul tuleb.

Kas riigifirmad võiks viia börsile? Miks?

Kindlasti tuleks mitmete riigifirmade osalused börsil noteerida. Eesti finantsturg on jätkuvalt väga tugevalt panganduse poole kaldu ning väärtpaberiturg on paljude arenenud riikidega võrreldes nõrgal järjel. Riigi suurettevõtteid börsil noteerides näitab riik ka eraettevõtjatele head eeskuju, kuid pakub samal ajal investeerimisvõimalusi ka oma kodanikele ja pensionifondidele. Börsil olek suurendab ka ettevõtete läbipaistvust ning vähendab survet riigile leida oma ettevõtete kapitaliseerimiseks lisaraha riigieelarvest.

Miks ei ühendata Balti börse üheks regionaalseks börsiks?

Balti börsid on juba tegelikult ühed enim integreeritud börsid terves Euroopas. Meil on ühesugused noteerimistingimused põhi- ja lisanimekirja ettevõtetele, meil on ühtne turuinfo veeb, ühised börsiindeksid jms. Ka on väärtpaberite arveldus korraldatud nii, et Balti investoritele piisab vaid ühe konto avamisest oma koduriigis ja ta saab sinna kanda kõigi kolme Balti börsi aktsiaid.

Paljude aktsiate hind vajus 2008. aasta lõpus sedavõrd madalale, et 15% limiit muutus mitme aktsiate puhul täielikuks farsiks. Kas on plaanis Balti turu iseärasusi ning enamiku investorite soove arvestavaid muudatusi teha või jätkub kõik samaviisi?

Selle aasta lõpuks lähevad kõik Balti ja Põhjamaade börsid üle uuele kauplemissüsteemile INET. Pärast seda ei rakendata suure tõenäosusega enam võrdlushindu ja võrdluslimiiti. Sellekohased reglemendi muudatused on koostamisel.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:13
Otsi:

Ava täpsem otsing