Ekspordi, püüa eraklienti, keskendu või leia uus töö

ÄP 09. september 2009, 00:00

Kui möödunud suve lõpp ja sügise algus tõi kaasa luhtunud lootuste tõttu ringvõlgnevuse, siis seekord on ukse ees pankrotid. Ähvardava trendi otsa tegi ilmselt lahti suve loojangul pankrotti läinud Viljandimaa suurem ehitusfirma Leviehitus. Väiksemate tegijate lahkumist enam suurt ei märgatagi.

Ringvõlgnevus kui poomisnöör ei tunnista enam alla omahinna ülipakkumisi - kui tulu pole, siis on lõpp kindel ja seda kiirem, mida rohkem jäädakse ise võlgu.

Ehitusfirma seisukohast on arusaadav, et alla omahinna pakkumisega püütakse meeleheitlikult klienti endale meelitada. Pingutus on võimas. Loodetakse, et ehitusturu paranedes jõuab pangale viibivad laenumaksed tasuda ja maksuametigagi asjad joonde ajada. See on täielik köietants! Aga mis saab siis, kui ehitusturg ei kavatse niipeagi kosuma hakata?

Eraklient ehk eraehitaja ju jälgib iga hinda teraselt. Riikki veab hoolega sõrme igal kulureal. Suuremad firmadest tellijad, eriti arendajad on oma ehitusalase tegevuse sootuks külmutanud.

Pealegi reageerib ehitussektor börsidele aasta-pooleteisese viitajaga. Kuid olukord börsidel alles otsib õiget tõusu.

Suvel teede-ehitusse jõudnud euroraha tõi sellesse alasektorisse küll teatava liikumise, jätmata siiski mõjuta tervet ehitussektorit. Liiatigi saab ju see muidu niigi hooajalise töö raha otsa talveks...

Kevadel ennustatud 36 000 ehitusala töötaja koondamine ongi realiseerumas, teede-ehitus koondamist ootava 4000 töötajaga sai vaid ajapikedust.

Seega nüüd, leiab Äripäev, aitab järgnevalt kolm asja: veel täpsemalt oma edukaimale põhitegevusele keskendumine, materjalid eksporti, ehitajad agaramalt, aga seaduslikult, erakliente püüdma. Euroraha tuleb pikaldaselt ja konkurents sellele on ülitihe, kuid eraklient jääb. Tõsi, ehitusturu taaselavdajat temast pole, kuid vee peal aitab ikka hoida.

Näiteks Henkel Makroflex ekspordib vahte edukalt. Ehitajad on töötasusid buumiaegsetest langetanud jämedalt 50%, kuid materjalidega on raskem - nende hinnalangus on aeglasem, aga ilmselt need kukuvad sügisel veelgi.

Kui need lahendused ei aita, tuleb ümberprofileeruda. Just nii nagu turu muutudes keskendus sõjajärgne Saab lennukite asemel autodele. Näiteid ajaloost on teisigi. Nagu logistikaalalgi on juba aru saadud, et transiidi asemel oleks mõttekam reisjatevedu, eriti veel maakondlikud liinid.

Suurriigist jäänud jäik tootmismõtlemine tuleb asendada paindliku väikeriigile omase teenindusmõtlemisega.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:58
Otsi:

Ava täpsem otsing