Endrik Mänd - Linnal silm peal

Linnaplaneerimisametiga on Endrik seotud juba 1998. aastast, mil temast sai Nõmme linnaosa piirkonnaarhitekt. Sealt edasi on kõik läinud loogiliselt - esmalt piirkonnaarhitekt, siis detailplaneeringute osakonna juhataja, üldplaneeringute teenistuse direktor ja lõpuks linna peaarhitekt.

Mõjutusi arhitektuuri juurde jõudmisel ei tarvitse tema puhul kaugelt otsida. Mõlemad vanemad olid samuti arhitektid. Väike kiusatus oli mehel omal ajal valida hoopis näitlejaamet, kuid saatuse suval jäi see proovimata.

"Pärast keskkooli lõpetamist oli mul kaks valikut - kas minna EKAsse arhitektuuri õppima või lavakasse näitlejaks. Kuna sel aastal lavakasse vastuvõttu ei olnud ja ma sain arhitektuuri erialale suhteliselt hästi sisse, polnud põhjust hiljem seda otsust enam ümber teha," põhjendas Endrik valikuid.

Kahetsema pole ta pidanud. Töö pakub piisavalt väljakutseid ning peaarhitektina ei tunne ta puudust ka loomingulisest vabadusest. "Peaarhitekti tasandil on see töö kindlasti loominguline. Piiratum on see madalamates kihtides, kus igapäevarutiin on suurem. Iseasi, kui palju sellest kõigest alles jääb ja kuivõrd minu nimi kuhugi juurde kirjutatakse, et just mina seda või teist teinud olen," arvas Endrik.

Volitused, mida peaarhitekti amet annab, on Endriku sõnul küllaltki suured. Tema asi on endalt pigem pidevalt küsida, kui palju neid õigusi kasutada võib. "Ma ei arva, et linna munitsipaalarhitektid ja linna peaarhitekt peaks dikteerima linnale oma maitset. Sada aastat tagasi kujundas peaarhitekt visuaalset linnaruumi üksipulgi kuni selleni, et planeeris suuremad objektid ning linnaosade lahendused. Tänapäeval on peaarhitekti roll kontseptuaalsem, planeeringuid puudutav ning sotsiaalset linnaruumi visuaalsega siduv ja hindav," arvas Endrik.

Oma otsuseid Endrik üksi ei tee, iga tähtsamat sammu arutavad komisjonid ja eelkomisjonid, kus erinevad seisukohad hoolega läbi kaalutakse. "Meil on ka eriarvamusi," tunnistas ta ning lisas, et lõplike otsustega peab ettevaatlikum olema, kuna arhitektuur ja linnaplaneerimine on subjektiivne ning kohati kunsti ja maitsemeele valdkonda kanduv asi.

Enda ülesandeks peab Endrik üldiseid suundi õigel joonel hoida. Mis on ühel või teisel puhul ilus või kole, eelistab ta jätta iga konkreetse hoone arhitekti enda hinge peale.

Endriku põhiülesanded on detailplaneeringud, üldplaneeringud, haljastus, linnakujundus ja mõnevõrra ehitusprojektidega seonduv. See tähendab erinevate komisjonide juhtimist, planeeringute arutamist ning linnaplaneerimisameti arvamuse esindamist erinevatele osapooltele äri, poliitika, avaliku arvamuse ning arhitektuuri kokkupuutealas.

Aega ise joonlaud kätte võtta ning mõni projekt paberile panna Endrikul ei jää - kui üldse, siis vaid tööväliselt, et vahel aidata oma abikaasat, kes on samuti arhitekt. Endrik on veendunud, et iga looja peab olema ise valmis enda tehtud töö eest vastutama. "Ei ole tarvis, et arhitektidel tekib tunne, et keegi targem ja tähtsam otsustab asjad nende eest ära," ütles ta.

Peaarhitektina soovib Endrik Mänd, et Tallinn oleks elanike jaoks õdus paik.

Ta väärtustab avalikku linnaruumi, et inimestel tekiks "oma linna tunne". Ilusate hoonete kõrval on oluline tervik, mis üksikobjekte liidab. "Vabaduse väljaku, purskkaevu Sõpruse kino ees, Harju tänava haljasala on rahvas üsna hästi omaks võtnud ja selle üle on mul ainult hea meel," loetleb Endrik viimaste aastate õnnestumisi.

Üheks olulisimaks 21. sajandil linnapildis toimunud muutuseks peab ta uue linna tulekut ehk Maakri kvartali arendust. "Olen rõhutanud, et Tallinna suurim väärtus on linnaehituslike kihistuste mitmekesisus. Võib öelda, et 21. sajandi nägu on Tallinnal olemas ning see kiht on tekkinud teisi kihte hävitamata." Kui 1990ndate lõpus nuriseti, et kinnisvaraarendajad on linna ära rikkunud, siis nüüd taas arvatakse, et Tallinn on päris kena linn, on Endrik rahul.

Endrikut iseloomustab loovus ja kiire reageerimine. Töö temaga on täis ootamatusi ja sobib inimestele, kes ei taha tegevusplaani aastaks ette.

Kuna ta reageerib kiiresti ja loovalt, tuleb teistelgi nii reageerida. Vahel on see raske, sest rutiinivabad olukorrad nõuavad väga palju energiat. Tema pädevuses olevad otsused on suured ja olulised ning jäävad aastateks linnaruumi näha. Teeb tööd, mis talle meeldib, ja ta teeb seda südamest.

Endrik on on valmis üksi otsustama ja vastutama, aga pigem eelistab ta arvestada meeskonnaga. Ta küsib nõu ja vaidleb. Jonni ta ei aja, teda on võimalik ka ümber veenda.