Kriis võib Lätile tuua astmelise tulumaksu

Juba dokumendi esimeses lõigus rõhutavad osapooled, et fikseeritud valuutakursist Läti ei loobu ning et aastaks 2014 on eesmärk kasutusele võtta euro.

Et aga eelarvedefitsiit 2012. aastaks 3%-le alaneks, tuleb kolme aasta jooksul kulusid kärpida või tulusid suurendada veel 12-15% ulatuses SKPst. See on raske ülesanne ja pooled ei välista, et siin tuleb teemasid uuesti üle rääkida.

2010. aastal on Läti valitsuse eesmärk kärpida eelarvedefitsiit 8,5%-le SKPst. Selleks, et saavutada 500 miljoni lati (11 mld Eesti krooni) ulatuses kulude kokkuhoidu või tulude suurendamist (4% SKPst), on kavas 2010. aastast oluliselt laiendada tulumaksubaasi - enamikest soodustustest, sealhulgas talunikele, on plaanis loobuda ning maksustada kogu kapitalitulu.

Ka FIEdele hakkab kehtima üldine tulumaksusüsteem, senine eraldi süsteem kaotatakse. Kinnisvaramaksuga on plaanis maksustada ka eluase. Baasstsenaariumi järgi oleks maksu suurus 1,5% katastrimaksumusest, vaidlused käivad maksuvaba miinimumi osas.

Jätkuvad avaliku sektori reformid, kust oodatakse säästu ca 2% ulatuses SKPst. Jätkub palkade ülevaatamine ja asutuste konsolideerimine. Plaanis on vähendada riigi toetusi põllumeestele, sealhulgas kütuseaktsiisi tagastamist. Kaitsekulud vähendatakse 1%-le SKPst ning ka parlamendisaadikute kulutusi kärbitakse. Isegi Läti rahvusraamatukogu projekt, kust Merko välja praagiti, on kärpekavas sees.

Kulude kärpimist lubab Läti valitsus jätkata ka 2011. aastal ja sealt edasi. Välja on toodud kaks valdkonda - 2010. aastal avaliku sektori reform, mis hoiaks avaliku sektori palgad allpool 7% piiri SKPst ja eeldab seega täiendavaid palgakärpeid. Teiseks peab 2010. aasta 1. juuliks valmima pensionireformi kava, mille raames vaadatakse üle ka kõik eripensionide süsteemid.

Kokkulepe IMFiga näeb ette rahandusministri positsiooni tugevdamise. Ministril on muu hulgas vetoõigus valitsuse otsuste üle, mis mõjutavad riigi eelarvet.