Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Palganumbrid kahanesid alla keskmise
"Arvan, et palgad langevad veel. Ehituspakkumistel otsustab võitja odavaim hind," kommenteeris Remet ASi juhatuse liige Tõnu Altnurme statistikaameti II kvartali andmeid, mille järgi ehitaja keskmine brutopalk oli 11 826 krooni, tunnipalk 76,99 krooni. Remetis ja tema tütarfirmades on koondatud ligi 20 töökohta ning ka palka on vähendatud.
"Ehitussektoris ei tunne ennast praegu kindlalt keegi, ei abitöölised ega aktsionärid. Kindlustunne kestab projekti- ja objektikaupa," märkis Altnurme. Tema sõnul saavad end kindlamalt tunda vaid erialast haridust ja töökogemust omavad õigete hoiakutega töötajad. "Ehitusvaldkonnas on veel ees muutusi ja koondamine on üks osa protsessist," lisas ta.
"Seoses nõudluse puudumisega langeb palk tõenäoliselt veelgi," arvas ka NCC Ehituse tegevjuht Toomas Aak. Skanska EMV administratsioonijuht Irene Metsis ütles, et headel spetsialistidel töötasud varasemast väga ei erine. "Langetamise osas on käsitletud ametikohti reaalsest koormusest lähtuvalt ja lihtsalt niisama töötasu alandamisi pole tehtud. Jälgime valdkonna töötasutrende Eesti tööjõuturul ja püüame olla võimalikult paindlikud," sõnas Metsis.
Vennad Ehituse tegevdirektori Agu Mutli sõnul on enim langenud palk üldehitajatel - ligi 50%. "Elektrikute palk on kukkunud pea 30% ja torumeestel 20%. Need protsendid näitavad ilmekalt konkurentsi erinevates valdkondades. Üldehituses ja viimistluses on konkurents vaieldamatult kõrgeim. Ja Tallinna objektidel on probleemiks saanud ka kaadrivoolavus, kuna dumpingu tõttu on hinnad liiga madalad ," märkis ta.
Mutli sõnul on näiteks Soomes praegu paremaid tööpakkumisi kui Eestis ja inimesed lahkuvad päevapealt, püüdes erinevate argumentidega oma siin teenitud raha enne palgapäeva kätte saada. "Palga langust võib ette arvata vaid eritööde puhul," kinnitas ta.
Facio Ehituse ASi juht Toomas Tromp rääkis, et ehkki tööliste palk on objektiti erinev, võib keskmine netotasu olla 100 krooni tunnis. Samas kinnitas üks anonüümseks jääda soovinud sisetöödega tegeleva ehitusettevõtte juht, et alltöövõtjana saavad nende töötajaist statistikaameti avaldatud 77 kroonist brutotunnipalka vaid parimad ning keskmisest kindlasti rääkida ei saa. "Loodan, et tõuseb, aga kardan, et langeb," kommenteeris ta palgamuutuse võimalust lähiajal, lisades, et kui riik ehitusse piisavalt raha ei suuna, läheb talvel väga raskeks.
Tromp märkis veel, et kuna palgad ehituses on langenud järsult, saab palgatõus tulevikus põhineda vaid tööviljakuse tõusul. "Head ajad, kus ehitustööline võis vabalt küsida 30 tuhat krooni kuus puhtalt kätte, ilmselt tagasi ei tule," nentis ta. Remetis on käimas mõni konkurss uute töötajate leidmiseks ning kandidaatide soovid palga osas on Altnurme sõnul realistlikud.
CV Online'i töökuulutusi lapates jäi silma pakkumine remondimehele, kes peaks kuu aja jooksul 10 000kroonise netopalga eest tegema korda 45-50 m2 suuruse pinna. Tööde nimekirja kuuluvad linoleumipaigaldus, tapeetimine, lagede ja akende värvimine, boileri vahetus, kapi väljalõhkumine, kipsplaadist seina ehitamine jne. Kandideerijal tuleb ette näidata soovituskirjad ja motivatsioonikiri ning 2aastane töökogemus. Kui projekteerijatele ja inseneridele veel tööpakkumisi leidub, siis ehitusmehi eriti ei otsita.