Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Pankurid on ülemakstud?

    Kas pankurid on ülemakstud? Kas investeerimispankurite, riskifondijuhtide ja muude varahaldurite tohutud boonused on õigustatud?
    Ei, vastaks enamik inimesi. Just nii arvavad ka USA Kongressi ja Suurbritannia parlamendi liikmed, kes proovivad leida viise, kuidas finantsettevõtteid korrale kutsuda. Tõsi, edutult, nagu näitavad Goldman Sachsi töötajate boonusteks kõrvale pandud hiigelsummad.
    Aga mida tähendab, et finantstöötajad on ülemakstud? Kellega võrreldes? Minagi võin ju leida, et kõik, kes minust rohkem palka saavad, on ülekullatud, aga see pole parim hindamisalus.
    Majandusteadlased on paremat vastust otsimas. Thomas Philippon ja Ariell Reshef USA majandusuuringute büroost on võrrelnud USA finants- ja teiste valdkondade töötajate palku saja aasta jooksul ning jõudnud huvitavate järeldusteni.
    Nad leidsid, et finantstöötajatele maksti hästi kuni 30. aastate Suure Depressioonini, siis aga muutus asi vastupidiseks ja finantssektoris olid sissetulekud suhteliselt väikesed kuni 1990. aastani. Seejärel, kuni aastani 2006, käis sektoris taas tõeline palgaralli ning finantsistidele maksti keskmiselt kolmandiku kuni poole võrra suuremat palka kui sama kvalifikatsiooniga töötajatele mujal. Veel pole teada, kas kriis pöörab selle trendi taas ümber, aga korrektsioon on tõenäoline.
    Seega on alust väita, et finantsinimesed on ülemakstud. Ent miks? Philippon ja Reshef pakuvad, et suurt rolli mängis nõrk regulatsioon. Seda tõendab ka asjaolu, et vähemreguleeritud aladel - nagu riskifondides - on kõrgemad palgad kui väärtpaberijärelevalve kontrolli all olevates ettevõtetes.
    Kuid see seletus näib poolik - kui palgad ja boonused püstloodis tõusid, kuhu jäid siis konkurendid, kes teeks asju odavamalt? Samas näib konkurents finantsfirmade vahel nii heade töötajate kui ka klientide otsinguil tihe, ja ometi on nad ühiselt ülikõrgelt tasustatud nendesamade klientide arvel.
    Teine hüpotees kerkis hiljuti esile ühes Londoni majanduskooli kapitaliturgude düsfunktsionaalsust käsitlevas uuringus. Uurijad väidavad, et haavatavates spekulatiivsetes valdkondades on investoritel keeruline jälgida oma raha haldajate tegevust. Nad näevad lühiajalist tootlust, aga ei mõista kuigivõrd, kust see tekib.
    Fondijuhid saavad tõusu ajal teha aina suuremaid ja suuremaid tootlusi. Kuid lõpptulemusena hakkavad need suuremad tootlused paratamatult vähendama investoritele tehtavaid väljamakseid (Bernie Madoff on seesama nähtus absurdi viiduna) ning sektori kasvu aeglustama. Oma palka õigustava suurema tootluse nimel võtavad fondijuhid aina suuremaid riske, mis ühel hetkel viib riskide vale hindamise ning kriisini. Selle tsükli lõppu me just nägimegi.
    Mida siis teha? Poliitikud ja järelevalveasutused vaevad mitmeid võimalusi, alates kõrgematest maksudest ja trahvidest teatud tüüpi boonuste eest kuni kapitalinõuete muutmiseni.
    Kuid kas aktsionärid ei peaks asja vastu rohkem huvi tundma - mängus on ju nende raha. Viimase kahe aasta jooksul on nende tootlus olnud negatiivne, kuid ikka tunnevad nad palgapoliitika vastu vähe huvi. USAs kasutusele võetud klauslid, mille kohaselt juhtorganid peavad tulevikus oma kompensatsioonipoliitika aktsionäride seas hääletusele panema, võib mingi arengu tuua, kuigi Suurbritannias on sarnased sätted vähe tulemusi andnud. Samas on selge, et ilma aktsionäride surveta pole sel probleemil lootust laheneda.
    Copyright: Project Syndicate, 2009, www.project-syndicate.org
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Suure seitsmikuga on ühinemas uus tegija
Analüütikute hinnangul on maagilisest seitsmikust puudu ravimifirma, mille aktsia hinna kasv edestab juba viit imelise seitsmiku liiget ning omab S&P 500 indeksis suuremat positsiooni kui Tesla.
Analüütikute hinnangul on maagilisest seitsmikust puudu ravimifirma, mille aktsia hinna kasv edestab juba viit imelise seitsmiku liiget ning omab S&P 500 indeksis suuremat positsiooni kui Tesla.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Raadiohommikus: miljard Pärnusse, uut moodi Tallinn ja tippjuhi nipid
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.