Praamikuningas Leedo kullasoon

Kadri Jakobson 09. september 2009, 00:00

Septembris said avalikuks viis aastat tagasi salastatud dokumendid, millest selgub, et Leedo on ehitanud oma monopoolse äri riigi raha eest. Sisuliselt on riik juba ammu mitmekordselt laevad kinni maksnud, kuid need on siiani eraomandis.

2006. aastal sõlmis riik eesotsas tollase majandusministri Edgar Savisaarega Leedoga uue kümneaastase lepingu, mis annab firmale saartevahelisel praamiveol ainuõiguse aastani 2016 ja riigil tuleb selle eest maksta miljardeid kroone. Enne 2007. aasta riigikogu valimisi annetas Saaremaa Laevakompanii (SLK) juht Tõnis Rihvk Keskerakonnale 500 000 krooni.

"Konkursi suurimaks miinuseks võib pidada seda, et reaalset konkurentsi ei toimunud," nentis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusanalüüsi talituse ekspert Mario Lambing. "Konkursil pidi ettevõte pakkuma sisuliselt hinda, millega ollakse valmis teenust osutama. Ettevõte pidi hindama, milline on tema püsikulu aastas ning kui palju läheb maksma iga reis," selgitas ta. Lambing ütles, et tasu arvestatakse ainult nende reiside eest, mis ka reaalselt toimuvad, igal kuul esitab ettevõte aruande reiside, sõitjate ja sõidukite, tulude ning kulude kohta.

"Läbirääkimistel oli muu hulgas kõne all ettevõtte küsitud parvlaevateenuse maksumus. Võrreldes varasemaga oli hind oluliselt kõrgem ning sellist kasvu oli raske põhjendada kulude muutusega. Lõppkokkuvõttes nõustus vedaja hinda alandama, kuid sellele vaatamata tõusis uue lepinguga teenuse kogumaksumus," möönis Lambing.

Leedo ise ei soostu avalikuks tulnud dokumentide sisu kommenteerima. Ka Leedoga vägikaigast vedanud ning lõpuks ministriametist lahkuma pidanud tollane majandusminister Meelis Atonen ei soovi sel teemal rääkida.

Äripäeva käsutuses olevatest dokumentidest selgub, et Leedo sai riigifirmalt Saarte Liinid 1997. aastal kaheksa parvlaeva imeodavalt - 4 miljoni krooni eest.

Madala hinnaga nõustus riik tingimusel, et Leedo võtab enda kanda suure investeerimiskohustuse ehk uuendab aja jooksul laevastikku ning muretseb ka uusi. Tegelikult maksis aga uutesse parvlaevadesse tehtud investeeringud lõpptulemusena ikkagi kinni riik. 2000. aastal riigi tellimusel Leedo firmale SLK eraldatud dotatsioonide kasutamist kontrollinud audiitorbüroo PricewaterhouseCoopers leidis, et riik on amortisatsioonikulude näol sisuliselt maksnud SLK-le kinni parvlaevade kapitalirendi tagasimaksed - teisisõnu on Leedole hüvitatud laevastiku moodustamine.

Mõned päevad tagasi avalikuks saanud dokumendis seisab, et 1998-2003 maksis riik laevade amortisatsiooni- ja rendikulu Leedo firmale kokku 135 miljonit krooni. Kuna Leedo ise maksis kolme laeva - Regula, Ofelia ja Scania - eest 63,2 miljonit krooni, nimetades seda "loteriivõiduks", oli riik sisuliselt juba 2005. aastaks maksnud topelt kinni laevade maksumuse.

SLK-le kuuluva kümne laeva hinnaks oli 2004. aastal umbes 283 miljonit krooni. Selleks ajaks oli aga SLK saanud dotatsiooni 500 miljonit krooni.

Leedo kaasas neli aastat tagasi oma ärisse Arco Vara omanikud Richard Tomingase ja Hillar-Peeter Luitsalu, müües 350 miljoni krooni eest neli laeva kinnisvaraärimeeste firma Euro Shipping OÜ sõsarettevõtetele.

Tänavu jaanuaris ostsid Marcel Vichmann ja Olav Miil välja Richard Tomingase ja Hillar-Peeter Luitsalu 75% suuruse osaluse kolmes firmas, mille tellimusel valmib kolm uut parvlaeva. Tomingase ja Luitsalu firmadelt ostis senised neli praami SLK välja tänavu aprillis.

Ühest lahendust siin pole. Leian, et mitte mingil juhul ei peaks saartevaheline laevaliiklus olema monopol-ettevõtte käes.

Samal ajal tuleb vahet teha, kus on tegu loomuliku monopoli ja kus riigi poolt kätte antud monopoliga.

Näiteks väikesaarte Ruhnu ja Hiiumaa puhul on tegemist loomuliku monopoliga, nad on täiesti erinevas olukorras ja riik peaks seal kindlasti sekkuma.

Samal ajal Saaremaa puhul on tegemist piisavalt suure turuga, et see tuleks vabaks lasta.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:13
Otsi:

Ava täpsem otsing