Silberauto ei aimanud sisetarbimise kukkumist 80%

09. september 2009, 16:54

Tunamullu viie miljardi krooni
jagu käivet teinud Silberauto tunnistab täna, et ehkki majandus käib
tõusude ja mõõnadega, ei osanud nad ette näha sisetarbimise kukkumist 80%.

8. mail kinnitatud ettevõtte majandusaruandes on eelmise aasta 5 334,1 miljoni kroonine käive ja 232,6 miljoni kroonine puhaskasum korrigeeritud vastavalt 4 901,8 ja 230,9 miljoni krooni peale. 2008. aasta käibeks kujunes 3 342,2 miljonit ja kasumiks 26,1 miljonit krooni.

Samas korrigeeris Silberauto 2007. aasta varusid 896,7 miljonilt kroonilt 807,3 miljoni kroonini. Aastavahetuseks kasvas müüki ootavate kaupade maht 917,2 miljoni kroonini.

Võrreldes mitmete konkurentidega on Silberauto oma majandusaruandes napisõnaline. Audiitor juhib tähelepanu materiaalsete varade kajastamisele. Silberauto Läti tütarettevõte hindas mullu oma kinnistu 30 miljoni võrra alla, kuid konsolideeritud aruandes seisab asi endiselt soetusmaksumuses, mis vastab kontserni äriplaanile ja strateegiale.

Üksjagu on andmeid mõjutanud ka see, et varem konsolideeriti Balti Realiseerimiskeskuse tulemused, kuid nüüd kajastatakse neid kapitaliosaluse meetodil. Silberautol puudub täielikult kontroll Balti Realiseerimiskeskuse üle, põhjendas ettevõte, ehkki osalused pole muutunud.

Vastuseks Äripäeva kommentaaripalvele investeeringute, teeninduse ja tuleviku kohta, edastas Silberauto juhatuse seisukohad, täpsustamata seejuures nimeliselt, kes ajalehe küsimustele vastas. Silberauto juhatus on neljaliikmeline: Väino Kaldoja, Eero Mõtlik, Peeter Sergo ning Toomas Kreek.

"Kahjuks ei saa nii üheselt vastata - meeskonnatöö," põhjendas turundus- ja klienditeenindusosakonna juhataja Helena Hyldahl täpsustuspalve tagasilükkamist.

Siinkohal edastab Äripäev Silberauto juhatuse seisukohad muutmata kujul:

Ettevõtete majandustegevuse ja bilansi uurimisel tuleks jälgida mitmeid nüansse – sarnaselt malemängule on kuningas küll väga tähtis malend, aga siiski mitte ainutähtis. Laod on ettevõtte tegevuses tähtsaks osaks, seda paraku suure inertsi ja sellest tuleneva riskiga, kuid nendeta pole võimalik täita autofirma põhiülesannet. Kui turg jahtub ja müük väheneb, siis lähtuvalt kuni 6-kuulistest ettetellimistähtaegadest ja väljaostukohustustest tootjate ees, suurenevad müügifirmadel laod paratamatult. Seega tulebki riskide juhtimise seisukohalt ladusid pidevalt alla hinnata ja seda kindlasti ka tehakse, erinevused on ainult teostuse viisis ja suuruses.

Siiski peab tunnistama, et sellist, kuni 80% sisetarbimise kukkumist ei osanud paraku vist ka kõige konservatiivsemad ettevõtted ette näha ja selline olukord nõuab mitmeid tõsiseid otsuseid. Need omakorda sõltuvad juba omakapitali suurusest, selle osakaalust bilansis ja ladude finantseerimisel ning mis tänasel päeval kindlasti tähtsaim - rahavoogudest. Paremas seisus on loomulikult kõrge omakapitaliga ettevõtted, kes vaatamata eelnevatel perioodidel toimunud kaupade allahindlusele on suutelised ka täna võtma kahjumeid nii kodu- kui ka eksporditurgudel ning selle tulemusena vabastama vahendeid, millega vähendada laenukoormust ja hoida omakapitali osaluse taset. Taas paralleeli tõmmates ja sedakorda lennundusterminoloogait kasutades - sooritada ohuolukorras sujuv maandumine. Kuna autokaubandus moodustab tänasel päeval küllaltki suure osa meie riigi ekspordinäitajatest, oleme arvamusel, et ilma täiendavate kahjumiteta pole Euroopa turul osaleda võimalik ja seega jääb kasumitootmine järgnevate perioodide eesmärgiks.

Ka investeeringud on väga suure inertsiga. Ehitiste puhul võib mõtte tekkimisest hoone avamiseni kuluda 3-4 aastat. Investeering ise on aga vaadeldav pikaajalisena ja see eeldab, et hoone kasutusaja sisse võib jääda nii majanduskriis kui soodne kasvuperiood. Seega ei saa neid otsuseid vaadata mitte hetkeolukorrast, vaid pikema majandusperioodi keskmistest näitajatest lähtuvalt. Autokaubanduse investeeringute kalleima osa moodustab teeninduspind ja -sisseseade ning pikaajalises strateegias on tehtud investeeringud siiski ärieeliseks.

Seoses automüügi käibe kahanemisega on kasvanud teeninduse suhteline osakaal tulemustes, kuid absoluutnäitajate osas toimub siiski kahanemine. Seda ka garantiitöödes, kuna uusi garantiilisi autosid tuleb turule vähem, kui on garantii alt väljuvaid sõidukeid. Garantiiteenuste hinnad tänasel päeval kasvada ei saa, need on seotud üldise hinnapoliitikaga ning tendents on olnud siiski langevate hindade suunas.

2009. aasta on kindlasti tervele meie piirkonna majandusele väga raske ning tugeva surve all on ka kogu autovaldkond - nii müük kui transport. Sellest lähtuvalt peab ettevõttel olema pidevalt arutluse all mitu arengustsenaariumit - kes soovib suureneda, kes vaatab läbi seniseid tegevusi ja leiab, et õigem on kontsentreeruda kindlatele, seni tulemustes domineerivatele valdkondadele. Tõenäoline on tulevikus ladude riskide ja kulutuste vähendamise eesmärgil laiendada domineeriva tegevuse territooriume. Kindlasti ei jää valdkond puudutamata ka pankrottidest ning oht sellele on suurem vähekapitaliseeritud firmadel.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
09. September 2009, 17:10
Otsi:

Ava täpsem otsing