Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Praamikuningas aegade lõpuni
Eilse Äripäeva kaaneloo kangelase, Saaremaa laevandusärimehe Vjatšeslav Leedo edulugu väärib jälgimist. Endisest marjaärimehest on saanud suurettevõtja, kelleta ei lenda Väinamere kohal kajakas ka mitte. Äripäeva arvates on Leedo ärid aga pehmelt öeldes segased.
Eilne Äripäev kirjutas ühele äsja viieaastase saladuskatte alt vabanenud töödokumendile tuginedes, et riik on Saaremaa Laevakompaniile aastate jooksul tema laevad mitmekordselt kinni maksnud.
Selles tosinaleheküljelises memos polegi esmapilgul midagi üllatavat või salastamist vajavat. Küll jääb aga sellest kõlama vastikult häiriv toon - riik ei saa Saaremaa Laevakompanii ainuvõimu suhtes midagi teha, riik on Leedo lõa otsas - Leedol on laevad (mille seesama riik kunagi pool miljonit krooni tükk talle maha müüs) ning kusagilt mujalt kiiresti nii palju samasuguseid laevu ei saa. Eestimaa pinnavormid ja kliima on juba paraku sellised, mis nõuavad madala süvise ja kõrgema jääklassiga parvlaevu.
Millegipärast ei ole riigil olnud ka meeles lepingu lõpu lähenedes reageerida ja uue vedaja otsimiseks silmad lahti teha.
Nii juhtuski, et 2006. aastal sai meie kangelane uue kümneaastase lepingu, mis toob talle dotatsiooniraha juba miljardeid kroone (vähemalt 111,67 miljonit krooni aastas periooditasuna, millele lisandub reisijateveo tasu 5000 krooni Saaremaa reisi ja 11 000 krooni Hiiumaa reisi eest).
Endine majandusminister, Leedot kangutanud, kuid ise koha kaotanud Meelis Atonen ütles kolme aasta eest, et ega ta omal ajal Leedo vastu ei võidelnud: "Seisin selle eest, et dotatsiooni maksmiseks kehtestada kindlad ja konkreetsed reeglid." Atoneni sõnul oli riigi raha kasutamise kontrollimine senise lepingu järgi hoomamatu ning Saaremaa Laevakompanii muudkui küsis raha juurde. "Nüüd on Leedo ainus osaleja konkursil ning ilmselt sõltub kõik sellest, millised tingimused ta seab," lisas Atonen. Nii ka läks.
Äripäev küsibki: kaua riik ühe ettevõtja diktatuuri talub? Miks ta midagi ette ei võta? Praegu kehtiva lepingu kohaselt saab riik lepingu lõpetada sisuliselt vaid poolte kokkuleppel, kuid ehk oleks mingi mõistliku leppetrahvi maksmine siiski odavam, kui mitusada miljonit krooni aastas kuni aegade lõpuni välja käia?
Või miks mitte Saaremaa püsiühendus valmis ehitada - kui ehitusbuumi aegadel räägiti, et see sild läheb maksma pea 3 miljardit krooni, siis ehk saaks selle praegu odavamalt? Lisaks tööhõivele ja majanduse turgutamise plussidele saaks ilmselt raha ka Euroopa Liidu fondidest. Muidugi, see abinõu hiidlasi ei avita.
Aga kui me midagi ei tee, jäämegi nentima, et siiani on Eestis suured varandused teenitud sel moel, et tehingu teine osapool on riik.
Autor: ÄP