Reede 9. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Majandusprofessor: euro tulek aasta jooksul on poliitiline jutt

10. september 2009, 16:40

Eesti pikaajalise intressimäära
kriteeriumi praegu ei täida, väidab TÜ majandusprofessor Olev Raju ning see
jutt, et euro tuleb aasta jooksul, on tema arvates puht
poliitiline.

"Fakt on see, et Euroopa Keskpanga statistikalehekülg näitab must-valgelt, et me ei täida pikaajalise intressimäära kriteeriumi," ütles Raju ja lisas, et rahandusministeeriumi kodulehel olev info, et me täidame intressimäära kriteeriumi on üles pandud kaks aastat tagasi, siis kui me täitsime seda kriteeriumi.

"Praegu on kolme parema riigi oma 3,5 punkti ja meil on see 9. Kuidas me siis täidame kriteeriumi?" imestas ta ning tõdes, et euro nimel pole küll praegu mõtet eelarvet kärpida, kuna see pidurdab asjatult meie majandust. "Millegi pärast kõik teised Euroopa riigid va Eesti ja Läti käituvad teistmoodi."

Küsimusele, millal kõige varem on Eestil võimalik euroga liituda, vastas Raju, et selleks on kaks varianti. "Kui meil õnnestub midagi euro-bürokraatiale selgeks teha, mida ma ei usu, siis 1. jaanuar 2012. Kui nad jäävad oma seisukohale, et kui riiklike võlakirju ei ole, siis tuleb võtta erasektori võlakirjade pealt, siis läheb veel kauem ja kõvasti. Sellisel juhul võib minna 5-6 aastat, mis on pigem optimistlik kui pessimistlik."

"Mul on Euroopa bürokraatidega asjaajamises palju kogemusi, mul ei ole õnnestunud neile kordagi selgeks teha, et midagi on nende arvamusest erinev. Ma ei tea sellist juhust. Võib-olla meil on siin nii geniaalsed kujud, et saavad sellega järsku hakkama," lausus Raju.

Ning lõppude lõpuks on küsimus selles, et mis see euro meile nii väga annab. "Ta annab ainult mugavust reisimisel, mugavust ülekannetega ja natuke propagandistlikku efekti majanduse jaoks. Kõik," sõnas majandusprofessor.

Raju märkis, et see, mis euro andis kogu EL majandusele on meil ammu käes, kuna kroon oli euroga otseselt seotud. Enne euro tulekut istus igas väikses pangakontoris hunnikute viisi liire, kuldnaid, franke jne, et järsku keegi tuleb vahetama üle ELi. Kui tuli euro, siis oli võimalik kõik varus hoitud raha panna ringlusesse ja pangad seda tegid.

Krediitide pakkumine kasvas kõvasti, krediidiprotsendid kukkusid korralikult – oma paar protsendipunkti läksid alla – me saime selle efekti kätte. See oli üks põhjustest miks kaks-kolm aastat tagasi kõik pangad pakkusid raha ja odava protsendiga. Pakkumine ületas nõudmise. See oli põhiline, mida Euroopa tahtis, aga see on läbi.

"Majandussektor on praegu tohutus likviidsuskriisis – ei ole raha. Loodetakse ikka, et järsku euro päästab ja kõik kraanid on lahti kui euro tuleb. Võib-olla tõesti euro tulekuga Eestil natuke krediidireiting paraneb ja laenuprotsendid pool protsendikest alanevad. Aga see efekt pole selline, mis meid nii raskes kriisi olukorras välja veab," märkis professor.

Raju on siiski kindel, et euro ükskord tuleb, aga see jutt, et ta tuleb aasta aja jooksul on puht poliitiline. "Seda ju ei kujuta ette, et praegune valitsus peab teatama, et eurot ei tule. Mis siis valitsusest saab? Seetõttu ei taheta seda tunnistada. Fakt on see, et me pikaajalise intressi kriteeriumi praegu ei täida. Aamen," sõnas Raju.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. September 2009, 17:27
Otsi:

Ava täpsem otsing