Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Põhjamaade kaasaegne kunst Kumus
Kaasaegse kunsti klassika suurnimede leidmiseks ei pea eestlased kaugele vaatama. Nii Stockholmi Moderna Museetis kui ka Malmö kunstimuuseumis on aukartusäratav kollektsioon selliste maailmanimedega, nagu Andy Warhol, Wolfgang Tillmans ja Joseph Beuys.
Sõjajärgse ameerika avangardkunsti Euroopa vallutamine algas näiteks just Rootsis toimunud näitustest ning tihedad sidemed uue maailma kultuurieluga võimaldasid mitmel Rootsi kunstimuuseumil juba varakult oma kogusse osta kunsti megastaaride töid.
Nimede plejaad, mis on pähe kulunud igale kultuursele eurooplasele, jätkub: Olafur Eliasson, Edward Kienholz, Öyvind Fahlström, Anders Zorn, Superflex, Bo Hultén, Nan Goldin.
Põhjamaade kunstiga seostub peen iroonia, kargus, viimistletus, teatud melanhoolia ja sissepoole suunatud, metafüüsiline elutunnetus. Tööd mõjuvad kontsentreeritud märkidena. Põhjamaade kunsti iseloomustab teatud tagasihoidlikkus, kuid samas ka sihikindlus oma sõnumi kohaletoimetamisel.
Nii otseselt kui ka kaudselt on kogu näituse pidepunktiks mõneti üllatavalt 19. sajandi rahvusromantikute Anders Zorni ja August Strindbergi tööd.
Stringberg, keda meie tunneme eelkõige kirjanikuna, oli tegelikult ka tunnustatud kunstnik, kelle ekspressionistlikud maastikuvaated peegeldavad Strindbergi pöörase eraelu tundmusi, ütlevad kuraatorid.
Popkunsti vaieldamatu klassik Andy Warhol on näitusel esindatud 1972. aastal valminud Mao Zedongi seeriaga. See ilmestab USA ja Hiina suhete soojenemist, ent siin puudub kunstnikupoolne kriitika, nagu ka teistes samasugustes Warholi pildiseeriates.
Erinevalt Warholist, oli Joseph Beuys vägagi poliitiliselt ja ühiskondlikult aktiivne kunstnik. Bürokraatlikke piiranguid ta ei tunnistanud. Üks ilmekas näide on tema purgis konserveeritud ajaleheartikkel 1972. aastast, mis teatab Beuysi vallandamisest Düsseldorfi akadeemia professori kohalt. Lahtilaskmise üks põhjus oli tõenäoliselt tudengite kaasamine teravatesse poliitilistesse aktsioonidesse.
Näitusele nime andnud teos pärineb aga Dan Wolgerilt ja kujutab endast nipsasjakestest kokku pandud teksti "I Love Malmö", kus sõna "love" kohapeal ilutseb naljapoodides müüdav südamekujuline junn.
Julget kujundikeelt kasutab ka Wolgeri teine töö "Püha Jumal" (1994), kus tavaline lauagloobus näitab vaatajale sõna otseses mõttes keelt.
Autor: Ragne Nukk