Pressinõukogu kaebuste hulk on oluliselt kasvanud

11. september 2009, 09:58

Pressinõukogule laekunud kaebuste arv on
käesoleval aastal võrreldes varasematega oluliselt kasvanud ning muutunud on ka
väljaannete poolt tehtud eksimuste iseloom.

Selle aasta kaheksa kuuga sai Pressinõukogu 39 kaebust. Võrdluseks: terve eelmise aasta jooksul laekus 45 kaebust, teatas Pressinõukogu.

Tänavustest kaebustest on Pressinõukogu tagasi lükanud või on kaebajad tagasi võtnud 14 kaebust, eelkokkuleppeid Pressinõukogu abiga on sõlmitud kolm ning hetkel on töös kümme kaebust. Tagasi lükkamiste põhjused on järgmised: artikkel, mille peale kaevatakse, ei käi kaebaja kohta; artikli ilmumisest on möödas rohkem kui kolm kuud; tegu ei ole ajakirjanduseetika küsimusega (näiteks on kaebus autoriõiguse kohta) või on esitatud kaebus väljaande peale, mis ei ole Pressinõukoguga liitunud ning mis antud kaebust koos Pressinõukoguga lahendada ei soovi. Kaebused on tagasi võetud siis, kui kaebaja on jäänud rahule sellega, et leht on avaldanud vastulause või vabanduse.

Pressinõukogu on teinud tänavu 15 otsust, neist seitse õigeksmõistvat ja kaheksa taunivat. Pressinõukogu esimehe Merit Kopli sõnul on põhilised rikkumised moonutatud, ebatäpse ja eksitava info avaldamine ning see, et konflikti kõik osapooled ei ole artiklis sõna saanud. „Kui varasematel aastatel on olnud suurem osa rikkumisi ühe osapoole seisukohtade avaldamine konfliktse materjali puhul, siis sel aastal on ülekaalus ebatäpse ja moonutatud info avaldamine,“ ütles Kopli. „Ebatäpne või moonutatud info on näiteks kas eksitavad pealkirjad või faktivead.“

Oluline muudatus Pressinõukogu töös on aga see, et alates kevadest võetakse kaebusi vastu ka organisatsioonidelt nende tegutsemisvaldkonna piires. Pressinõukogu statuudi muudatus annab võimaluse pöörduda kaebusega Pressinõukogu poole organisatsioonidel niisuguste materjalide avaldamise korral, mis on otseselt seotud nende tegevusvaldkonnaga. Sellisel juhul on Pressinõukogul õigus otsustada, kas kaebus võetakse menetlusse. Vastavalt kodukorrale peavad organisatsioonid otseselt nende tegevusvaldkonnaga seotud kaebuste puhul esitama ka kirjaliku nõusoleku inimestelt, kelle huvide kaitseks kaebus esitatakse. Ilma osapoolte nõusolekuta Pressinõukogu kaebust menetlusse ei võta.

Pressinõukogu on ajakirjanduse eneseregulatsiooni organ, mis pakub lugejatele võimaluse leida meediaga vastuollu sattunult kohtuväliseid lahendusi. Pressinõukogu arutab kaebusi, mis laekuvad lugejatelt ajakirjanduses ilmunud materjalide kohta. Pressinõukoguga on ühinenud lisaks Eesti Ajalehtede Liidu liikmeslehtedele Delfi, Rahvusringhääling ja Kanal 2.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    11. September 2009, 09:58
    Otsi:

    Ava täpsem otsing