Reede 2. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Lehmani krahh: kuidas edasi?

13. september 2009, 17:40

Aasta pärast USA investeerimispanga Lehman
Brothers pankrotti on riikide ja keskpankade ühiste pingutuste tulemusel kriisi
akuutseim faas möödas, kuid küsimus – kuidas edaspidi selliseid kriise vältida –
on täna veel vastuseta.

Ilmunud on mitu olulist analüüsi, sh EIB endise juhi Jacques de Larosi?re raport, kus soovitati mitmeid olulisi reforme Euroopa Liidu finantssüsteemi korralduses ja järelevalves. Oma ettepanekud on esitanud Suurbritannia finantsjärelevalve juht Lord Adair Turner ning Sir David Walker, endine Morgan Stanley International nõukogu esimees, kellelt Briti valitsus palus analüüsida pankade juhtimist.

Võimalikest uutest reeglitest on kõige häälekamalt käsitletud pankurite kõrgeid tasusid. Üheltpoolt õhutasid need võtma järjest suuremaid riske, teisalt on üldse hakatud küsima, mille eest pankuritele nii kõrget palka maksta. Paljud pangad on täna püsti aidatud maksumaksja rahaga, kuid juba on pankurid end uuesti premeerimas, samas kui pankade põhifunktsioon – laenuandmine – on ikka alles häiritud. Lord Turner kritiseerib, et osa pankade tegevusest on ühiskonna seisukohast „kasutu“ ning liiga suureks paisunud finantssüsteem Briti majandusele destabiliseeriv.

Euroopas juhib ristisõda pankurite vastu Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy, kes avalikustas augustis uued reeglid pankurite boonustele, mis peavad soosima firma väärtuse kasvatamist pikemas perspektiivis, mitte premeerima spekulatiivset tulu. Sarkozyle sekundeerivad Saksa kantsler Angela Merkel ja Briti peaminister Gordon Brown. Ka Euroopa Komisjon on samal lainel - kevadel esitas ELi siseturuvolinik Charlie McCreevy ettepanekud finantssektori boonuste reguleerimiseks. Euroopa Liidu eesistuja Rootsi on lubanud sellest teha oma eesistumisaja olulisema teema. „Boonustekultuur peab lõppema,“ ütles Rootsi rahandusminister Anders Borg pärast viimast ELi rahandusministrite kohtumist. Kui kuulata pankureid, siis otsib Sarkozy aga „patuoinaid“, et raskel ajal rahva pahameelt valitsuse pealt mujale juhtida, kirjutas Financial Times.

Boonuste teemast olulisem on pankade kapitalinõuete karmistamise plaanid, mille eesmärk on oluliselt tõsta pankade kapitali kvaliteeti ning sellega vastupanuvõimet šokkidele. Arutusel olevate muudatuste järgi peaks edaspidi pankade kapitalipuhvrist vähemalt poole moodustama omakapital ning väljamaksmata kasum, headel aegadel tuleks piirata dividendide väljamaksmist aktsionäridele, et koguda mustadeks päevadeks reserve, ning piirid plaanitakse panna ka sellele, kui palju pangad ise laenu võtta võivad. Kapitalinõuete karmistamine on eriti oluline Euroopa pankadele, kellele see võib tähendada vajadust kümnete miljardite eurodega oma kapitalibaasi kosutada. Euroopa pangad on USA pankadest enam kasutanud nn hübriidkapitali, mis ei ole puhas omakapital, vaid vahepealne kombinatsioon võlast ja omakapitalist, mis võib kriisis osutuda vähem tõhusaks puhvriks.

Briti finantsjärelevalve juht Lord Adair Turner on spekuleerimise piiramiseks välja pakkunud ka finantstehingute maksustamise idee, nn Tobini maksu, millele Saksamaal lähenevate valimiste eel on äsja sekundeerinud rahandusminister Peer Steinbrück (SPD). Maksust kogutud tulu kasutaks minister võlgade tasumiseks, mis riikidel on tänaseks kuhjunud pankade päästmisest ja majanduse stimuleerimisest. Päris maha ei laitnud maksu mõtet isegi ärilehe Financial Times mõjukas kolumnist Martin Wolf, kes kirjutas, et kui taoline maks sunniks investoreid rohkem teadvustama, millesse investeeritakse ning investeeringuid pikemalt hoidma, oleks see ju positiivne. Sellise maksu tõenäosus on aga nullilähedane.

London School of Economics professor Willem Buiter soovitab pigem kehtestada nõude, et igal suurel pangal oleks kriisi puhuks pankrotiplaan ehk „testament“. Nii ei saaks pangad enam sedavõrd suureks paisuda, et nende päästmisele alternatiivi poleks. Reaalne pankrotioht toob turule distsipliini tagasi – praegu on ohjeldamatut paisumist võimaldanud vaikimisi teadmine, et riik aitab lõpuks hädast välja. Praeguses kriisis on areng olnud vastupidine – hädas liituma sunnitud pangad on muutunud veel suuremaks.

Uued reeglid on töös - G20 järgmine kohtumine on selle kuu lõpus Pittsburghis. Mitmed vaatlejad aga hoiatavad, et kuna kriisi hari on möödas, võib üksmeele leidmine olla täna juba keerulisem kui kevadel Londonis G20 kohtumisel. Sellist kriisitunnet enam ei ole.

Mis aga puutub investeerimispanga Lehman Brothers endisesse juhti Richard Fuldi, kellest sai üleöö printsist paaria, siis on ka tema nii nagu kümned tuhanded Lehmani töötajad pidanud endale uue karjääri leidma. Fuld on avanud Manhattanil finantsnõustamisega tegeleva firma Matrix Advisors LLC, kus peale tema on palgal kaks assistenti ja üks abi.


Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
18. September 2009, 14:46
Otsi:

Ava täpsem otsing