Revalveerime hoopis krooni

Iga kord, kui ma loen mõnest artiklist mõttekäike Eesti krooni devalveerimise kohta, tekib mul vastupidine mõte - miks ei arutata krooni revalveerimist?

Rääkides devalveerimisest, jõuavad õnneks nii poliitikud kui ka pankurid üksmeelele, et see oleks Eesti majandusele ja inimestele hävitav. Kuid sellega mõttekäik piirdub. Ei mõelda edasi suunas, mis siis, kui teha devalveerimisele vastupidist.

Kui vaadata maailma rahanduse ja rahareformide ajalugu, siis on kõik devalveerimised teinud inimesed vaeseks ja lubanud naaberriikide elanikel käia ja osta võileivaraha eest varandusi kokku. Meenutagem või rublaaja lõppu, kui rubla devalveerus.

Et mõista devalveerimise ja revalveerimsie olemust ja rikkuse ümberjagunemist, tuleb aru saada põhitõdedest. Mitte ühegi rahareformi, kursimuutuse ega aktsiahinna tõusuga ei teki maailma ühtegi senti lisarikkust. Aktsia hinna üleöine kahekordistumine võib küll kahekordistada ettevõtte väärtust, kuid see on virtuaalne võit, sest ettevõttel on ikka sama palju vara. Rikkus tekib maailma ainult tööga, midagi uut luues, ehitades, kaevandades.

Küll aga jagavad kõik nimetatud protsessid maailmas rikkust ringi. Kui muutuvad valuutade omavahelised kursid, siis need inimesed, kel on tugev valuuta, saavad oma raha eest rohkem osta. Need, kelle valuuta langeb, kaotavad sama palju, kui teised võidavad.

Devalveerimine on üks suuremaid rikkuse ümberjagajaid. Pole ühtegi näidet, kus devalveerimine oleks toonud inimeste nägudele naeratuse, mitte pisaraid. Meenutatagu Argentinat, Soomet, Mehhikot või Zimbabwet. Ühegi erandita on kaotajad riigi kodanikud ja võitja ülejäänud maailm.

Kuid kuna riigi esmane ülesanne on oma kodanike heaolu tõstmine, siis peaks iga riik püüdma raha kursi langemist vältida. Samamoodi lähtuvad teised riigid oma huvidest ja üritavad sundida teisi riike oma raha devalveerima.

Siit ka välismaa nn ekspertide arvamused, et Eesti või Läti raha tuleb devalveerida ja see elavdab majandust. Elavdab küll, see võimaldab riigis olevat rikkust teiste riikide kodanikel poolmuidu üles osta.

Aga on olemas ka vastupidine protsess, raha revalveerimine. Läbi ajaloo on kõik riigid, kes on oma raha revalveerinud, saanud täiendava majandusliku tõuke (seda küll naabrite arvel) ja tõstnud oma kodanike elatustaset. Pärast Teist maailmasõda revalveeris oma valuuta mitmeid kordi Saksamaa ja muutus Euroopa tugevaimaks majandusjõuks. Mais 2008 tegi seda Slovakkia, kui muutis oma raha üle 10% tugevamaks.

Raha revalveerimise positiivseid mõjusid on võimatu ülehinnata. See vähendab inflatsiooni. Kui raha devalveerimise hirmus keegi ei julge antud riigi rahas oma varandusi hoida, siis revalveerimise puhul on vastupidi.

Nii, nagu devalveerimine vähendab riigi usaldusväärsust, tõstab revalveerimine seda. Välisinvesteeringute hulk suureneb ja majandus saab uue hoo. Eesti krooni revalveerimise puhul saadetaks maailmale signaal, et Eesti kroon on veel kindlam kui euro, et raha stabiilsuse tagamiseks pole meil vaja euroga liituda.

Võiks öelda äraleierdatud lause - Eesti Nokia on revalveerimisega leiutatud. Kahjuks on selge, et IMF ega teised maailma finantshaid ei saa seda meile lubada. Neid ei huvita eestlaste elujärje paranemine, vaid oma särk, mis ihule ligemal.

Tõenäoliselt ei julga ka Eesti Pank seda ideed heaks kiita. Kuid diskussioon sel teemal oleks teretulnud.