Ukraina turvaäri - Sõõrumaa õlekõrs

Katariina Krjutshkova 15. september 2009, 00:00

Sõõrumaa lausus hiljuti palju kära tekitanud mõtte, kui soovitas kohalikel ettevõtjatel Eestist ära kolida - ta mõtles tegelikult äride laiendamist piiri taha. Ta ütles ka nüüd: "Ma tean, kui kirjutate seal Ukrainast, hakatakse parastama, et las tegutseb, saab sama laksu kätte nagu kõik teised."

Miks ainult Eestis äri ikkagi nii võimatu näib?

Kui ma olen Eestis, jätkub mulle head energiat pooleks päevaks. Enamiku asjadega on nii, et istud oma ümbruskonnaga maas ja mõtled, kuidas kõike klaarida. Kõik on natuke negatiivse alatooniga.

Milles negatiivsus avaldub ja mis on Ukrainas teisiti?

Ükskõik, millise ettevõtja siin võtad - kas kaupmehe või kohvikupidaja - tema tavaline mure seisneb selles, et kliente pole. Isegi kui on, tahetakse kõike odavalt saada. Aga kui lähen Ukrainasse, siis mul pole seal mingit ajalugu. Seal on praegu nagu Eestis 90ndate alguses. Ainult hakka tegema. Suurt raha pole vaja. Õigemini ei tohigi olla. Suure rahaga hakatakse lollusi tegema.

Kui palju raha Ukraina turvaäri alla paigutasite?

Ma olen soetanud seal mõned turvafirmad ja loomulikult nende asutamisega on teatud kulud. Seal töötab praegu natuke alla tuhande töötaja. Aga need on väiksed rahanumbrid. Umbes sadades tuhandetes dollarites. Õnneks pole ma seal väga palju veel teha jõudnud.

Miks õnneks?

Kinnisvara- või ükskõik mis projektide sisenemishinnad olid poolteist aastat tagasi kõrged. Seal oli siis palju sagimist ja konkurente. Aga nüüd on hinnad viis korda madalamad. Vaatan veel täpsemalt, millega tegeleda. Ei kiirusta.

Aga visioon on ju olemas. Mis sellest peaks saama?

Suurel turul tehakse suuri asju. Vaatan tõsiselt, võib-olla õnnestub Eesti toiduaineid ja piimatooteid sinna viia. Aga üldiselt ei taha ma rääkida asjadest, mis veel ei toimi.

Kas G4Si ja Väo koostootmisjaama müük olid mõeldud raha liikuma panemiseks?

Eks natuke ikka, kuigi G4Si müümine oli ette nähtud juba kümme aastat tagasi. Müümine aitas riske jaotada ja laenukoormat vähendada.

Kui palju laenukoormat jäänud on?

Ma ei hakkaks seda nimetama, aga ikka on. Tavainimese jaoks on need väga suured summad.

Kas umbes pool miljardit?

Noh, rohkemgi veel.

Kuidas neid võlgu siis kaelast saada?

Eks võimalusi on ju mitu. Näiteks osaliselt välja arendatud projekti pealt, nagu Rotermanni kvartal. Rajasin projekti eeldusel, et rendipinna ruutmeeter maksab 300 krooni. Aga praegu maksab poole vähem ja sedagi maksavad vaid pooled.

Ütlesite, et Eesti äriga laene tagasi ei teeni. Kas praegu on kõige õigem aeg turgu agressiivselt laiendada?

Kui need ärid sai soetatud mõni aasta tagasi, siis nüüd peaks olema maja valmis ja kliendid sees. Aga praegu neid kuskil pole ja ainuke võimalus krediite tagasi teenida on kuskil suuremal turul. Muud varianti ei ole. Sellest on vähe, kui panna laenu tagatiseks vanaema maja või neer panti.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:13
Otsi:

Ava täpsem otsing