Eksametnik nuiab Ligilt hangete vahendamisõigust

15. september 2009, 13:58

Pärast seda, kui justiitsminister Rein Lang
tõstatas arutelu riikliku riigihangete ameti loomisest ja Äripäev kirjutas loo,
kuidas endised riigiametnikud Tom Annikve ja Margus Lantin hangetelt kopsakat
kümnist võtavad, kirjutas Annikve rahandusminister Jürgen Ligile mitu kirja.

Hangete Korraldamise MTÜ juhatuse liige Tom Annikve tutvustab end esimeses kirjas Jürgen Ligile.

„Olen töötanud ca 10 aastat Riigihangete Ameti peadirektori asetäitjana, enne seda majandusministeeriumi riigihangete ja riigireservi osakonnajuhatajana. Eesti liitumisprotsessis EL-ga olin riigihangete valdkonna Eesti esindaja erinevate Euroopa Komisjoni töögruppide juures. Alates 2006. aasta algusest töötasin Euroopa Komisjoni rahvusvahelise õiguseksperdina Balkanis – Albaanias ja Kosovos. /-/ Olen õppinud 12 aastat erinevates ülikoolides ning omandanud inseneriteaduste, õigusteaduste ja ärijuhtimise magistrikraadid,“ kiidab end Annikve.

Annikve tutvustab minister Ligile ka MTÜ hinnakirja.

„Sätestatud riigihankeid korraldava organisatsiooni kulude katmise tasu on tavaliselt 1-2% piires, vahel ka kõrgemad, vahel madalamad. Loogiliselt toimib see taoliselt, et suure mahuga hanke puhul on see väiksem (nagu meie poolt korraldatud ühise kütusehanke puhul - 0,05%) ning väiksema mahuga hangete puhul kõrgem( näiteks meie läbiviidud koopiapaberi ühishange - 7%). Olgu siinkohal märgitud, et tsentraliseeritud ehk ühiste hangete läbiviimise efekt põhineb mahuefektil, mida suurema koguse ühte hankesse kokku paneme, seda suurema allahindluse saame. Jällegi, näiteks meie koopiapaberi ühishanke korral oli hinnavõit keskmiselt 47%, millest 7% läheb Keskuse kulude katteks ning 40% on puhas hinnavõit,“ selgitab ettevõtja.

Annikve ei jäta ka mainimata, miks rahandusministrile personaalse kirja käsipostiga saatis.

„Käesoleva kirja kirjutamise initsieeris viimasel ajal ajakirjanduses liikunud informatsioon, mille kohaselt plaanib riik ise moodustada asutuse, milline hakkaks kuuldavasti läbi viima ühishankeid, et saavutada hea kompetentsikeskus ning rahaliste vahendite sääst. Meie arvates ei ole see võrreldes meie poolt moodustatud organisatoorse lahendusega efektiivne, kuna igal loodaval riiklikul organisatsioonil tekivad tahes tahtmata suured kulutused - asutamine, inimeste värbamine ja nende töö tasustamine, koolituskulud, üldhalduskulud jm., milliseid meiega ühinemine endaga kaasa ei too. Rääkimata asjaolust, et riigihangete koondamine ühte kesksesse organisatsiooni näiteks Riigihangete Keskusesse hoiaks kokku täna hankeametnike armee ülalpidamiseks vajalikke tööjõukulutusi,“ muretseb Annikve lõppeks ka riigi rahakoti pärast.

28. augustil saadab rahandusminister Jürgen Ligi Tom Annikvele vastuse, tänab kirja eest ja ütleb, et riigihangete korraldamisel nn teenuskeskuse põhimõttele üle minnes peab riik väga oluliseks koostööd erasektoriga.

Tom Annikve käsitles minister Ligi kirja nii, et saatis eelmisel esmaspäeval ministrile veel ühe arvamusavalduse. Selles kirjeldab Annikve enda MTÜ nägemust, kuidas riigi ja tema juhitava Riigihangete Keskuse koostöö peaks ideaalis välja nägema.

„RHK on valmis igakülgseks koostööks riigisektoriga ühiste hangete korraldamiseks ja läbiviimiseks ja seda ilma mingisuguste riigipoolsete investeeringuteta. Kuna RHK ei ole tööandjate esindusorganisatsioon ega ka Kaubandus-Tööstuskoja liige, palume algatada koostööläbirääkimised RHK kaasamiseks riigihangete korralduse reformimisel ning edastada meie pakkumine ühe võimalusena riigihangete sisuteenuse valdkonna efektiivistamiseks valitsuskabineti istungile,“ kiirustab ärimees Jürgen Ligi takka.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
15. September 2009, 14:05
Otsi:

Ava täpsem otsing