Majandusteadlaste debatt: kes ajas majanduse kraavi

15. september 2009, 17:50

Eileõhtusel avalikul debatil Tartu ülikooli
aulas otsisid kaks tuntud majandusõppejõudu Viktor Trasberg ja Andres Arrak
vastuseid küsimustele, kelle süül on meie majandus kraavi sõitnud ning kuidas
kraavist välja saada.


Ehkki mõlemad mehed sattusid Tartu Ülikooli omaaegses poliitökonoomia kateedris õppejõududena kokku juba veerandsada aastat tagasi ning on kirjutanud koos mitmeid õpikuid, on nad ajakirjanduses majandusteemadel sõna võttes jäänud erinevatele seisukohtadele. Seepärast istusid nad ka eile ülikooli aulas kuulajate ees maailmavaateliselt erinevatel pooltel – TÜ makroökonoomika dotsent Viktor Trasberg vasakul ja Mainori Kõrgkooli Ärijuhtimise Instituudi direktor Andres Arrak paremal pool.

Trasberg ütles, et kuna majanduslangus ei ole ühe aasta küsimus, siis ei saa ka otsida neid, kes alles nüüd midagi valesti tegid. Trasbergi hinnangul on seitse aastat majanduspoliitikat juhtinud koalitsioon ignoreerinud turumajanduse põhiprintsiipe ja majandusteooria õpikuisse kirjapandut. „Kiire majanduskasvu tingimustes võimendati nõudlust ja kiire majanduslanguse tingimustes võetakse raha käibest välja ja sellega võimendatakse omakorda majanduslangust,“ põhjendas Trasberg.

Ta rõhutas, et ta ei süüdista riiki mitte masus, vaid majandustsükli juhtimises. „Viga ei tehtud mitte aasta tagasi, vaid juba viis aastat tagasi, kui lasti majandustsükkel vabalt ujuma,“ seletas Trasberg. „Kui majandus kasvas 10-12 protsenti aastas, oleks riik pidanud oma fiskaalpoliitika kaudu ja ehk mõnevõrra ka raha pakkumise kaudu kasvu pidurdama. Avaliku sektori asi on vältida olukorda, kus raha on rohkem kui mõistust. Selleks on olemas maksusüsteem ja majanduse juhtimine, et raha ei oleks odav ja et raha ei oleks vabalt kasutatav.“

Odava raha käsitlus oli üks väheseid kohti, kus mõlema debatis osalenud majandusteadlase arvamused ühtisid. Ka Andres Arrak leidis, et ainuke võimalus takistamaks buumi ajal lolli raha sattumist majandusse oleks tulnud odav raha teha tunduvalt kallimaks. „Ja tegelikult olid selleks ka võimalused olemas,“ lisas Arrak.

Arraku sõnul oli masu igati vajalik, sest nüüd sõelutakse välja need, kes tegid rohkem rumalaid otsuseid. „Headel aegadel teevad rumalaid otsuseid kõik – erasektor, avalik sektor, tarbijad, tootjad, investorid, laenuandjad, laenuvõtjad, riik,“ loetles Arrak ja lisas, et lihtsalt mõned tegid valesid otsuseid rohkem kui teised. Seega käitusid kõik kollektiivselt valesti. Aga kuna meil on liberaalne majandus, kus erasektori osakaal ja järelikult ka vastutus on palju suurem, siis järelikult tuleb ka erasektorist rohkem otsida süüdlasi.“

Samas rõhutas Arrak, et kui sa erasektoris teed vale otsuse – liisisid liiga suure auto või kolisid liiga suurde korterisse – , siis karistus on vahetu. „Kui aga valitsus teeb vigu, siis ega neil ju seda pensionist kinni peeta.“

Arrak prognoosis, et ilmselt läheb veel vähemalt aasta, kui Eesti majandus saab jalad alla. „Me ei saa ise end juukseidpidi august välja tõsta,“ lausus Arrak. „Kuna aga teistel meie kaubanduspartneritel juba läheb hästi, on see hea märk selle kohta, et meilgi on nüüd šanss olemas. Kas me aga oleme valmis võimalust ära kasutama, on tagantjärgi näha. Kogu majandusteadus tegeleb kahjuks tagantjärele konstateerimisega.“

Viktor Trasbergi sõnul suhtub tema meie majanduskasvu väljavaadetesse skeptiliselt, sest riik pole moderniseerinud näiteks infrastruktuuri, energeetikat, haridust, sotsiaalsfääri. „Me muidugi kasvame üks-kaks protsenti, aga me kaotame oma konkurentsivõimet,“ sõnas Trasberg. „Eesti riik ei ole täna efektiivne sellepärast, et ta kulutab liiga vähe infrastruktuuri. See on meie majanduskasvu pidur.“

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    15. September 2009, 21:16
    Otsi:

    Ava täpsem otsing