Teisipäev 6. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Maksumaksjad pärivad aru haigushüvitiste kohta

15. september 2009, 16:06

Maksumaksjate liit pärib sotsiaal- ja
rahandusministeeriumilt aru haigusrahade arvutamise kohta, kuna
töölepinguseadusest tulenevalt on selle aluseks oleva keskmise palga
arvutamiseks kolm erinevat paragrahvi.

"Mitmed maksumaksjate liidu liikmed on meie poole pöördunud ja küsinud, kuidas see arvutamine toimuma peab. Segadus on päris suur," nentis liidu vanemjurist Martin Huberg.

Maksumaksjate liit pöördus 4. septembril nii sotsiaal- kui ka rahandusministeeriumi poole ja küsis selgitust segaduse aluseks oleva töötervishoiu ja tööohutuse seaduse sätte kohta. Selle kohaselt maksab tööandja töötajale hüvitist haigestumise või vigastuse neljanda kuni kaheksanda kalendripäeva eest 70% töölepinguseaduses sätestatud korras arvutatud töötaja keskmisest töötasust.

Töölepingu nimetatud sätte alusel välja antud valitsuse määruses on aga kolm erinevat keskmise palga arvutamise korda – üldine kord vastavalt §-le 2, tööpäevatasu arvutamine vastavalt §-le 3 ning puhkusetasu arvutamine vastavalt §-le 4. Kõik need korrad võivad keskmise palga arvutamisel erinevaid tulemusi anda.

Millised erinevused nimetatud kolmest paragrahvist tekivad, seda selgitas maksumaksjate liidu jurist Gaily Kuusik.

Võtame olukorra, kus Mari oli augustis haige kaheksa päeva ning tööandja peab hakkama septembris Marile haigusraha maksma vähemalt 4-8 päeva eest. Mari on eelneva kuue kuu jooksul olnud puhkusel kogu juuni ning märtsis haiguslehel seitse päeva. Mari kuupalk oli 10 000 krooni ning märtsis seoses haiguslehel olekuga oli Mari kuutasuks 8000 krooni. Eeltoodud seaduse paragrahvi 2 järgi oleks tema haigusraha kokku 913,04 krooni, § 3 järgi 1866,67 krooni ja § 4 järgi 1183,10 krooni. Sotsiaalministeeriumi reeglite kohaselt tuleks Marile maksta haigusraha 1127,52 kroonil

"Sotsiaalministeerium on oma tõlgenduse puhul võtnud analoogia ravikindlustusseadusega, mis on iseenesest mõistlik, aga pole meie hinnangul päris seadusega kooskõlas," nentis maksumaksjate liidu vanemjurist Martin Huberg. Tõlgendusest üksi ei piisa, vaid see tuleks ka määrusesse kirja panna, praegu ongi selline olukord, kus keegi ei tea, millist meetodit valida, sõnas ta.

Kumbki ministeerium ei ole tänase päeva seisuga maksumaksjate liidule veel vastanud.

Pikemalt loe lehelt raamatupidaja.ee.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
15. September 2009, 16:06
Otsi:

Ava täpsem otsing