Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Arvamus: vana maksuidee ärkab ellu

Dani Rodrik 16. september 2009, 08:31

Augusti lõpul juhtus midagi, mida mina oma
eluajal näha ei oodanud. Anglo-Ameerika finantsimpeeriumi juhtiv
poliitikategelane avaldas toetust Tobini maksule - finantstehingute globaalsele
maksustamisele.

See mees oli Adair Turner, Suurbritannia peamise finantsjärelevalveasutuse, finantsteenuste ameti juht. Turner ütles, et globaalne maks finantstehinguile aitaks vähendada nii finantssektori suurust kui ka selle roppsuuri palkasid. Enne kriisi olnuks selline avaldus mõeldamatu, kuid ajad on muutunud.

Sellise maksu ideega tuli esimesena välja 1970. aastatel Nobeli majanduspreemia laureaat James Tobin, kellele kuuluvad sõnad "viskame veidi liiva rahvusvahelise finantsmaailma rataste vahele". Tobinile tegid muret liigsed vahetuskursside kõikumised. Tema väitel oleks ühest valuutast teise tehtud lühiajaliste rahakannete maksustamine vähendanud spekuleerimist ja andnud veidi manööverdamisruumi kodusele makromajanduspoliitikale.

Sest mõttest on saanud paljude mittetulundusühenduste cause-cél?bre, nad näevad siin head võimalust finantssektorile varbale astuda ja muudeks asjadeks raha koguda. Seda on toetanud mõned Euroopa, eriti Prantsusmaa liidrid. Kuid enne Turnerit ei leidunud maailma kahes finantskeskuses - Suurbritannias ega USAs - ainsatki liidrit, kes selle kohta midagi head öelnuks.

Tobini maksu võlu seisneb selles, et see vähendaks lühiajalist spekuleerimist, ilma et see avaldaks halba mõju pikaajalistele rahvusvahelistele investeerimisotsustele. Oletame, et me rakendame kõigile piiriülestele finantstehingutele 0,25%-list maksu. See tapaks kohe päevasisese kauplemise, mis ajab taga sellest väiksemaid kasumimarginaale, ja ka pikaajalised tehingud, mille eesmärk on lõigata kasu väikestest vahedest turgudel. Sellist kauplemist polegi meil põhjust taga nutta. Pikaajalise horisondiga investoreid, kes ajavad taga suuremat tootlust, selline maks aga ei heidutaks. Kapital liiguks kokkuvõttes ikka õiges suunas.

Pole kahtlust, et selline maks koguks suure hulga raha. Isegi väike maks rahvusvahelistele valuutatehingutele tooks sisse sadu miljardeid dollareid aastas, saati siis veel maks, mis oleks kehtestatud kõigile globaalseile finantstehinguile.

Muidugi sai Turner kõva kriitikat nii Londoni pankuritelt kui ka Briti rahandusministeeriumilt, aga suur osa kriitikast ei läinud täkkesse. Väideti, et Tobini maks tõstaks lühiajaliste finantstehingute kulusid, mis ongi ju sellise maksu eesmärk! Veel öeldi, et see ohustaks Londoni kui finantskeskuse rolli, aga see maks kehtiks ju kõigile, mitte ainult Londonile. Või väideti, et maksust hakataks hoidma kõrvale offshore-pangandust kasutades, aga selle probleemiga maadleb ju igasugune regulatsioon.

On mitu viisi, kuidas Tobini maksust oleks raskem kõrvale hoida. Nii arvab Dean Baker Washingtoni majandus- ja poliitikauuringute keskusest, et finantstöötajaile võiks anda 10 protsenti valitsuse kogutud rahast, kui nad annavad üles oma pettuse teele läinud ülemused. Milline ajend eneseregulatsiooniks!

Tobini maks ei suudaks tõesti lahendada finantsturgude pikaajalisi ebakõlasid. See poleks näiteks suutnud ära hoida USA-Hiina kaubavahetuses tekkinud ühesuunalisust, kaitsta maailma USA mürgiste eluasemelaenuvarade eest ega kontrollida vastutustundetut rahandus-, eelarve- ja laenupoliitikat ajavaid valitsusi. Nende jaoks on tarvis teisi ravimeid. Aga Tobini maks on hea koht, kust algust teha.

Copyright: Project Syndicate, 2009, www.project-syndicate.org

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
18. September 2009, 14:46
Otsi:

Ava täpsem otsing