Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Piimaliitri kroon pole ahvatlev

    Eesti Piimatootjate Koostöökogu (EPIKO), Eesti Põllumeeste Keskliidu (EPK) ja AS Tere lõid hiljaaegu käed, et tööstus paiskab turule uue kilepakendis piima, mille müügist saab kohalik põllumees ühe krooni liitrilt endale.
    Kuigi on kõlanud ka arvamusi, et krooni loovutamine piimaliitrilt võiks kõne alla tulla kõigile Eestimaa piimatootjatele, kehtib see praegu ainult Hiiumaa paarikümne lüpsikarja pidaja kohta, sest seal teenivad talunikud piima müügist iseäranis vähe - vaid 1,9 kr/l.
    Kuna saarel puudub oma piimatööstus, tuleb toorpiim väikeste kogustena hajali asuvatelt tootjatelt kokku koguda ning Saaremaale vedada. Keeruline ja kulukas logistika kärbibki Hiiumaa põllumehe toodetud piimaliitrilt krooni, sest mandril on piima kokkuostuhind praegu keskmiselt 3,04 kr/l.
    Raske olukord on Hiiumaa lüpsilehmade arvu kahandanud aastaga poole võrra - praegu on seal napilt paarkümmend piimakarja pidavat talunikku, kes on koondunud TÜsse Hiiumaa Meierei. Just viimane hakkabki "piimapakikroone" jagama, mille Tere igakuiselt on lubanud välja arvestada ja EPK arvele kanda.
    Eestimaa Põllumeeste Keskliidu juhatuse esimees Üllas Hunt loodab, et kuus õnnestub kokku saada 50 000-60 000 krooni, mis peaks katma selle transpordihinna vahe, mis Hiiumaal piima kokkukogumiseks ja üle Soela väina Sõrust Triigile vedamiseks rohkem kulub.
    Hiiumaa suurima piimatootja Sulev Matto sõnul on reaalne oht, et aasta lõpuks võib Hiiumaa lüpsilehmad kahe käe sõrmedel üles lugeda. Praegu annab Matto laudas piima 49 lüpsilehma
    "Aasta tagasi oli minu farmis 118 lüpsilehma ja 22 töötajat, praeguseks on töölisi järel vaid neli. Lüpsan ise ja kasutan oma pere tööjõudu," rääkis Matto.
    Tarbijauuringud ja küsitlused annavad tunnistust, et Eesti inimene on nõus piima eest rohkem maksma, kui tema raha jõuaks otse põllumeesteni.
    "Seda arvestades maksab Tere igalt poest ostetud Eesti piimapakilt ühe krooni kohalikele talunikele," rääkis Hunt.
    Tere piimatööstuse juhatuse liige Taavi Toots ütles, et raske aeg nõuab loovaid lahendusi.
    "Suurima piimatööstusena on Tere vastutav kogu sektori käekäigu eest. Meile läheb väga korda, et põllumajandusel ka tulevikus hästi läheks," rääkis Toots ning kutsus kõiki inimesi üles Eesti piima projekti toetama.
    Esimeses järjekorras on kõigil eestimaalastel "Eesti piima" ostes võimalus lisakrooniga toetada Hiiumaa piimatootjaid, kes on praegu kõige raskemas olukorras, sest saarel puudub oma piimatööstus, piimaliitri eest makstakse neile vaid 1,9 krooni ning aastaga on Hiiumaal lüpsilehmade arv vähenenud poole võrra.
    EPK asepresidendi Jaan Sõrra sõnul ostab keskmine Eesti pere päevas liitri piima. "Paljud eestimaalased sõidavad suvel Hiiumaale puhkama. Kui me tahame, et saare loodus säiliks sama kaunina ja põllud ning heinamaad oleksid hooldatud, siis ei tohiks üle jõu käia ühe lisakrooni välja andmine.
    "Eelmise aasta alguses rohkem kui viiekroonisest piimaliitri hinnast on praegu alles jäänud kolm krooni. Suurima hinnasurve all on väiketootjad, kes peavad leppima veelgi madalama hinnaga," selgitas EPIKO juhatuse liige Üllas Hunt.
    Ta ütles, et sellistes tingimustes on võimatu ots-otsaga kokku tulla, sest piimakilo omahind on 4 kr/kg.
    "Samas näeme, et poes on 2,5% kilepakendis joogipiima hind napp viis krooni. See näitab ebaõiglast tulude jaotust kogu tootmis-töötlemis-turustusahelas, kus kaotajateks on põllumehed," selgitas Hunt.
    ELi keskmine piima kokkuostuhind on 3,84 kr/kg, Eestis aga 3,04.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.