Teisipäev 6. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

RM: eelarve täitmist mõjutavad tööturu olukord ning mittemaksuliste tulude laekumine

17. september 2009, 10:05

Rahandusministeeriumi andmetel laekus
kaheksa kuuga riigieelarvesse 53,1 miljardit krooni ehk 62,4 protsenti kehtivas
eelarves planeeritust. Kulusid tehti kaheksa kuuga eelarvest 56,8 miljardi
krooni ulatuses, mis on 62,2 protsenti planeeritust.

Augusti lõpuks ulatus riigieelarve puudujääk 3,7 miljardi kroonini, eelarves on arvestatud aastase puudujäägiga 4,2 miljardit krooni, teatas ministeerium.

Suurimad eelarvelised riskid on seotud hõive languse süvenemise, töötasude vähenemise ja sisenõudluse langusega, mis mõjutavad maksulaekumisi negatiivselt. Riskikohaks on ka mittemaksuliste tulude laekumine ning välistoetuste planeeritust vähemal määral väljamaksmine.

Tulusid laekus kaheksa kuu kokkuvõttes eelarvesse 53,1 miljardit krooni, millest 41,4 miljardit krooni laekus maksutuludena. Suurimate tululiikidena on kaheksa kuuga laekunud sotsiaalmaksu 19,4 miljardit ning käibemaksu 12,3 miljardit krooni. Kokku on augusti lõpuks laekunud 62,4 protsenti eelarves kavandatud tuludest. Augustis laekus riigieelarvesse 6,7 miljardit krooni.

Võrreldes 2008. aastaga on kaheksa kuu jooksul laekunud riigieelarve tulud kahanenud 6,8 protsenti, mille peamiseks põhjuseks on vähenenud maksutulud. Kehtivas riigieelarves on planeeritud 2009. aastal tulusid 5,6 protsendi võrra vähem kui möödunud aastal.

Kulusid tehti kaheksa kuuga 56,8 miljardit krooni, millest suurimate kuludena maksti 25,5 miljardit krooni välja seitsmeks suuremaks sotsiaaltoetusteks ning 5,1 miljardit krooni välistoetustena. Kokku on augusti lõpuks kasutatud kehtivas riigieelarves planeeritud kuludest 62,2 protsenti. Augustis tehti väljamakseid 6,4 miljardit krooni, mis on 1,1 miljardi võrra vähem kui juulis.

Välistoetuseid arvestamata on kaheksa kuuga tehtud 2,1 miljardi krooni võrra vähem riigieelarve kulusid kui möödunud aastal. Kuigi kasvanud on ka sotsiaalkulutused ja muud seaduste või lepingutega võetud kohustused, on sedavõrd suurem kokkuhoid toimunud riigi muude kulude arvelt. Käesolevaks aastaks planeeritud kulutused riigieelarves koos 2008. aastast ülekantud vahenditega on 5,9 protsenti väiksemad kui möödunud aastal.

Lisaeelarvetega jõustunud kulude vähendamine tähendab 2009. aastal ühtlasemat eelarveliste vahendite kasutamist kuude lõikes. See tähendab, et aasta lõpus ei saa toimuda tavapärast hüpet riigi kuludes.

Likviidseid vahendeid ehk deposiite ja võlakirju, mida saab kasutada tulusid ületavate kulude katmiseks, oli riigil 31. augusti seisuga 12,66 miljardit krooni. Augusti jooksul on riigi likviidsete vahendite kogumaht vähenenud 180 miljoni krooni võrra.

Riigieelarvesse laekus augusti lõpuks 62,4 protsenti kavandatud tuludest, välisvahendite väljamakse võrreldes eelmisese aastaga 2,7 miljardit suurem

Tulusid laekus kaheksa kuuga eelarvesse 53,1 miljardit krooni ehk 62,4 protsenti eelarves kavandatust. Augustis laekus sellest 6,7 miljardit krooni, millest 5,7 miljardit moodustasid maksulised ning 988 miljonit krooni mittemaksulised tulud.
Võrreldes möödunud aasta augusti lõpu seisuga on sel aastal riigieelarvesse laekunud tulusid 6,8 protsenti vähem. Kehtivas riigieelarves on tulusid planeeritud 5,6 protsenti vähem kui möödunud aastal.

Maksutulusid on kaheksa kuuga laekunud eelarvesse 41,4 miljardit krooni ehk 65,3 protsenti eelarves kavandatust. Augusti maksulaekumised on sarnaselt kahele eelnevale kuule mõjutatud sesoonsusest – suvekuudele omaselt on tarbimistasemed võrdlemisi kõrged ning laekumist mõjutavad ka puhkusetasude väljamaksed. Laekumisi on parandanud ka maksukogumise tõhustamine.
Majanduslanguse püsimist ja tööturu olukorra halvenemist arvestades on edasiste kuude perspektiivis oodata jätkuvalt maksulaekumiste vähenemist.

Mittemaksulisi tulusid on kaheksa kuuga laekunud 11,6 miljardit krooni, mis on 53,8 protsenti riigieelarves kavandatust. Augustis laekus sellest ligi 988 miljonit krooni. Võrreldes eelmise aasta kaheksa kuuga kasvas mittemaksuliste tulude laekumine 1,5 miljardi krooni võrra, peamiselt toetuste suurenemise tõttu.
Mittemaksuliste tulude laekumise osas on kõige suurema riskiga varade müügi, riigilõivude ning trahvide laekumine eelarves kavandatud mahus.

Suurima osa mittemaksuliste tulude kaheksa kuu laekumisest moodustavad toetused 7,1 miljardi krooniga. Välistoetused moodustavad sellest 5,9 miljardit krooni. Kaupade ja teenuste müügist on laekunud augusti lõpuks 1,1 miljardit krooni, materiaalsete ja immateriaalsete varade müügist 355 miljonit krooni ning varadelt 2,1 miljardit krooni. Muid tulusid on augusti lõpuks laekunud 983 miljonit krooni.

Kulusid tehti kaheksa kuuga kokku 56,8 miljardit krooni, ehk kehtivas eelarves planeeritust 62,2 protsendi ulatuses. Augustis tehti riigieelarvest kulusid 6,4 miljardi krooni ulatuses, millest suurima osa moodustasid sotsiaalkulud.
Võrreldes käesoleva aasta juulikuuga tehti eelarvest kulusid ühe miljardi ning möödunud aasta augustiga 185 miljoni krooni võrra vähem.

Eraldisi on riigieelarvest makstud augusti lõpuks 43,9 miljardit krooni, mis on 63,3 protsenti terveks aastaks planeeritud eraldiste väljamaksetest. Augustis maksti eraldisi välja 5 miljardit krooni, millest 3 miljardit krooni oli seitsme suurima sotsiaaltoetuse kulu. Aastases lõikes on sotsiaalkuludest enim kasvanud pensionide ja vanemahüvitise väljamaksed.

Tegevuskulusid on riigiasutused augusti lõpu seisuga välja maksnud 10,4 miljardit krooni, mis on 64,5 protsenti eelarves planeeritust. Võrreldes möödunud kaheksa kuuga on tegevuskulude väljamaksed vähenenud 7,3 protsenti. Augustis maksti tegevuskulusid välja 1,1 miljardi krooni jagu.

Investeeringuteks ja investeeringutoetusteks on kaheksa kuuga kasutatud 4,1 miljardit krooni ehk 46,7 protsenti eelarves planeeritud vahenditest. Augustis maksti välja investeeringuid ning investeeringutoetuseid 608,4 miljoni krooni ulatuses.
Suurimateks investeeringuteks olid augustis riigimaanteede remont 195 miljoni, Muuga sadama laiendamine 98 miljoni, Emajõe ja Võhandu valgla veeprojekt 35 miljoni ning Kuivastu, Virtsu, Heltermaa ja Rohuküla sadamate rekonstrueerimine 24 miljoni krooniga.

Välisvahendite arvelt tehti kaheksa kuu jooksul väljamakseid 5,1 miljardi krooni ulatuses, mis moodustab riigieelarves planeeritud mahust 38,5 protsenti. Augustis tehti väljamakseid 545,9 miljoni krooni ulatuses. Võrreldes möödunud aastaga on 2009. aastal välisvahendeid välja makstud 2,7 miljardi krooni võrra enam.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
17. September 2009, 10:06
Otsi:

Ava täpsem otsing