Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Eesti rikaste TOP 500

Aivar Hundimägi 18. september 2009, 00:00

Äripäeva rikaste TOPi võitja Toomas Annus on sõprade hulgas hinnatud kuju, kelle spordilembuse ning iroonilise huumori lummuses kümblevad paljud ärihiiu tuttavad.

Eesti kõige rikkam žongleerib juba aastaid ajakirjanduses laineid löönud erinevate kahtlustustega. Osavalt ja teinekord mitte nii osavalt pareerib Annus ajakirjanike ründavaid ja uudishimulikke küsimusi.

Ettevõtjad, kuuldes Toomas Annuse nime, väga sõna võtta ei tihka. Paljud sõbrad ja tuttavad jäävad truuks maestro enda taktikale meediaga mitte läbi käia. Konkurendid ehmuvad Annuse nime peale esialgu sootuks ja vanad koolikaaslased meedia vahendusel arvamust avaldada ei julge. Kes on see pealtnäha raudse kilbiga mõjuvõimas mees?

Kohta-Järvelt pärit Toomas Annus on Eesti suurima ehitusettevõtte Riverito (endine Merko Grupp) suuromanik. Juba see eeldab paratamatult meedia suuremat huvi. Samas ettevõtjal endal tundub sellest suhteliselt kama kaks olevat. Meedia käest korra peksa saanud, siis naljalt lavale tagasi enam ei roni - nii arvab Annust juba 15 aastat tundev pankur Indrek Neivelt.

"Ma arvan, et igaüks, kes on jäänud meedia hammasrataste vahele, väldib meediaga suhtlemist. Mina ise väldin ka," märgib Neivelt. "Tal on väga palju sõpru. Kuid vaenlasi on tal ilmselt ka, sest miks muidu teda nii kaua praetakse," lausub pankur, kes peab Annust suure töövõimega ja alati kahe jalaga kindlalt maa peal seisvaks meheks. Neivelti arvates on Annuse üheks tugevamaks ja ühtlasi nõrgemaks jooneks tema huumorisoon. "Paljud inimesed, eriti need, kes teda vähem tunnevad, ei saa tema naljadest aru," lausub Neivelt.

Riverito nõukogu esimehe Tõnu Toomiku sõnul on sellest, et Annus pole enam aktiivselt tegutsev ettevõtja kahju nii Merkole kui ka riigile. "Me ei ole nii tugev ja suur ühiskond, et endale lubada selliste inimeste passiivsust," ütleb Toomik.

Kolleegina iseloomustab Annust Toomiku sõnul kõige paremini Merko edulugu. "Meeskonna loomise ja hoidmise kõrval on üks teda iseloomustav märksõna ka veenmisoskus," lausub Toomik.

Kuigi Annus on Äripäeva rikaste edetabeli võidumees, siis elustiili järgi teda sinna Toomiku arvates liigitada ei saa. "Kõik, kes temaga veidigi on kokku puutunud, teavad, et tegemist on suhteliselt kasina inimesega. Elustiili järgi ta Eesti tuhande rikkama hulka ei kuulu," kinnitab Toomik.

Nordeconi (endine Eesti Ehitus) juht Jaano Vink jääb sõnaahtaks. Mainib vaid, et Merko on sundinud neid konkurssidel kõvasti pingutama, kuid personaalselt iseloomustavat iga meest kõige paremini tema enda sõnad ja teod.

Annus on suur spordilemb ja organisaator, kes lisaks mäesuusatamisele ja motomatkadele on olnud eestvedaja muheda pundi pedaalitallajate kokkupanekul. Kümneliikmeline jalgrattasõpruskond kannab ühise sõiduvormi all koondnime "Tark ei torma".

"See on osa meie mootorratturite sõpruskonnast, kes pole liiga mugavad, et rattaga sõita," lausub Annuse sõber ja Äripäeva edetabelis 49. kohal olev Koit Uus.

"Puutume Toomasega kokku tööväliselt. Ärialal ainult põgusalt. Olen pannud elus tähele, et sõprus ja äri ei saa omavahel hästi läbi, võib tekkida konflikte," lausub Uus.

Rattamatkadel koos Annusega 14-15 riiki läbi sõitnud mööblitööstur Enn Veskimägi peab Annust inimeseks, kel on suurepärased organisaatorioskused. "Ta tõmbab seltskonnas teisi ligi ja on mingis mõttes seltskonna hing," lausub Veskimägi.

Annuse tädipoeg Guido Kangur viskab naljaga pooleks, et tema sugulasest on viimase kahe aasta jooksul kokku kirjutatud sama palju kui temast endast terve loometee jooksul. "Mul on tihtilugu tunne, et inimesele tehakse jube palju haiget, inimene võidakse nii ju ka katki teha," kaitseb ta sugulast emotsionaalselt.

"Mina olen kindel, et ta on korrektne ärimees. Kõik tema teod kannatavad päevavalgust ja ka prožektorivalgust. Mina vaatan neid asju distantsiga, kuid ma tunnen teda nii hästi, et ma olen kindel, et tal on õiglustunne paigas ja et see on vaid kisa tema ümber," lisab Kangur.

Indrek Neivelt, sõber
Ma juba olengi.

Koit Uus, sõber
Kas te Arne Üksküla sketši sel teemal olete näinud? Seal oli lõpus, et üldse ei tahaks luurele minna.

Ma ütleks nii, et ma ei taha luurele minna. Kui oleks vaja minna, siis Toomasega saaks hästi luurel käidud.

Soovitan teil koostada suuremate tööandjate ja selle väärtuse kaudu loodud maksumaksjate TOP. Selle käigus võib muuseas selguda, et need inimesed on parasjagu ühiskonnas kõige suuremad peksukotid. Siin on, mille üle arutleda ka Äripäeval. Nn rikaste ja mõjukate edetabelid on tragikoomilised pingeread, mis on reaalsest elust kahjuks väga kaugel ja toovad seal esindatud inimestele kaasa vaid peavalu. Kui Äripäeva toimetusel jääb järgmise TOPi tegemiseks aega üle, siis võiks kaaluda jõukuse arvestamisel mõiste "raha" olemasolu. Ettevõtjad on üldiselt seisukohal, et raha on ka vara. Seda teie TOP seni arvesse võtnud ei ole.

Kirglikult töökad omanikud Aastaid stabiilselt Äripäeva rikaste TOPis olevad BLRT Grupi omanikud on tehases töötanud aastakümneid, alustades treiali õpilase või laevaremondijuhina. Isegi nüüd, kui rikkus lubaks neist igaühel muretut elu nautida, osaleb enamik neist aktiivselt igapäevatöös ja avalikkuse ees end eksponeerida ei taha.

Oma raamatus "Murrangulisel ajal" räägib BLRT juht ja suurim omanik Fjodor Berman avameelselt ettevõtte rasketest aastatest, suuremate tehingute tagamaadest, eredamatest seikadest ja pisut ka ettevõtte omanikest.

Berman on öelnud, et ettevõtte edu alus on tugev meeskond. Kuuest ettevõtte omanikust viis osaleb siiani aktiivselt tehase igapäevatöös, vaid 70aastane Galina Aleksandrova naudib pensionipõlve. Kõik omanikud hoiavad tagasihoidlikku joont, ajakirjandusega nad suhelda ei soovi.

BLRT Grupp on Riverito, NG Investeeringute, Tallink Grupi ja Playtechi kõrval ainus firma, mille 5% aktsiate omanik pääseb Eesti 500 rikkama inimese hulka.

Bermani järel teine suuromanik on 28 aastat tehases töötanud tehnikadirektor Valeri Kovalenko. Tema tuli tehasesse 1971. aastal laevaremondijuhiks.

Kovalenko on Bermani lähim võitluskaaslane ja kuulus Bermani toetaja hulka, kui 1989. aastal valisid tehase töötajad endale juhti. Koos on üle elatud ka ühed raskemad aastad 1992-1993. Berman räägib, kuidas nad 1990ndatel pärast tööpäeva lõppu läksid Kovalenkoga koos tsehhidesse inimestega rääkima, nende muresid kuulama, neid lohutama ja innustama, et usk ja lootus ei kaoks.

1990ndatel algas ettevõttes suur muutuste aeg. Vanamoodi töötada enam ei saanud, uut moodi veel ei osatud. "Tahtsime tõestada, et meie, kes me oleme ettevõtte eesotsas, ei lubanud asjata muutusi, vaid me tõesti soovime teha midagi tõsist. Nii tundsin mina, tundsid ka Kovalenko ja meie mõttekaaslased. Me tõesti põlesime soovist töötada," räägib Berman.

Kovalenkoga koos sõlmis Berman toona ka ettevõtte tähtsamad lepingud. Näiteks esimese välislepingu soomlastega kahe laeva remontimiseks. Saadud raha läks investeeringuteks, kuid esimese asjana osteti ettevõtte medpunkti jaoks ühekordsed süstlad ja töötajatele 400 magnetoolat.

Haldusdirektor Dmitri Kubõškin tuli tehasesse peadirektori asetäitjaks sotsiaalalal 1991. aastal.

"Tundsin Dmitrit juba ammu. Teadsin, et just tema on vajalik inimene. Tal on kaks kõrgharidust - vähesed saavad sellega hiilata. Ta on eriline inimene, tema ümber on alati soe ja sõbralik aura," kirjeldab Berman.

Kubõškin on suure organiseerimisvõimega, just tema tegeles BLRTs elumajade ja lasteaedade munitsipaliseerimisprotsessiga. Pärast seda tekkis hulgaliselt muid ülesandeid.

Kubõškin valdab ka eesti keelt, mistõttu on mees mitu kordi saanud liikmeksastumise pakkumisi erinevatelt eesti parteidelt.

1990. aastast BLRTs töötavat õigusdirektor Mihhail Gnidinit iseloomustab Berman nagu meest teiselt planeedilt.

"Tuli noor mees, väikese habemega, tumedate prillidega. Kui nii võib öelda, nägi ta välja kui täiesti mitte tehase inimene, kes tuli siia hoopis teisest maailmast. Gnidin oli tollal tunnustatud jurist, kohtukolleegiumi liige," räägib Berman.

Gnidin on Bermani sõnul taibukas, terane, täpsust taga ajav jurist, kelleta ei sõlmita tehases ühtegi kokkulepet ega kirjutata alla ühtegi tähtsat dokumenti.

"Gnidin vaatab dokumendid üle suisa röntgenpilguga," ütleb Berman ja lisab, et Gnidinil on suur roll, et tehas rasketel aegadel ellu jäi. Ta oli võtmetegija ka tehase erastamisprotsessis.

"Olgugi, et tema iseloom pole kergete killast ja tihtipeale pole ta nõus minu arvamusega ning me vaidleme päris tihti," ütleb Berman.

Ainus naine BLRT suuromanike ringis on eelmisel aastal oma 70. juubelit tähistanud ja praegu pensionil olev Galina Aleksandrova.

Naine tuli tehasesse tööle treiali õpilaseks 1959. aastal. Tehes edukat karjääri, sai temast 1992. aastal Bermani asetäitja ökonoomika alal.

"Ainult võhikud ütlevad, et numbrid on midagi väga igavat, elutut ja kuiva. Tegelikult on nendega nii komöödiat kui ka tragöödiat, meeleheidet, aga ka lootust. On vaja ainult osata nende keelt. On vaja püüelda selle poole, et raha töötaks ja töötaks õigesti," on Aleksandrova öelnud.

Oma viiendat partnerit Valeri Karkatševit iseloomustab Berman kui lõputult energilist ja töökat inimest, kes, lõpetades tööpäeva võttis auto ja sõitis Peterburi koosolekule. Autoroolis võis mees istuda kas või öö läbi.

Karkatšev töötas kunagi Angola kompleksis peainsenerina. Bermani sõnul on raske kujutada BLRTd ette ilma Karkatševita ja ka vastupidi. "Ta ei karda kunagi võtta vastutust enda peale. Ma usaldan teda rohkem kui kedagi teist," kõneleb Berman ja meenutab ühte eredamat seika.

Ühel õhtupoolikul sõitis Karkatšev koos kolleegiga Peterburi, et hommikul lennata edasi, ei mäleta täpselt, kas Petrozavodskisse või Arhangelskisse. Piiril oli järjekord, mehed hilinesid lennukile ja kuna järgmine lend toimus alles järgmisel päeval, otsustasid nad edasi põhja poole sõita autoga. Oli külm talv - sealkandis miinus 30 kraadi, kuid külm ja torm seda meest ei peatanud. Peatas aga metsaveoauto, millega Karkatšev kitsukesel teel ühel hetkel vastakuti seisis. Selle juht ütles kindlalt, et tagasiteed temal pole ja nii tuli Karkatševil sõita tagurpidi käiguga 12 kilomeetrit, kuni tuli ristmik ja metsaveok sai mööda minna. Kokkulepitud kohtumisele Karkatšev aga jõudis.

Eelmine aasta oli raske kõigi jaoks. See ei säästnud ka Eesti rikkamaid, kelle varanduse netoväärtus kahanes eelmisel aastal hinnanguliselt ligi 29 protsendi võrra. Kui aasta tagasi kuulus viiesajale Eesti rikkaimale kollektiivselt vara 171 miljardit krooni, siis nüüd kõigest 122 miljardit. Miljardäride arv kahanes aastaga neljakümne kahelt kahekümne kahele. Äripäeva rikaste edetabeli kaheksa-aastase ajaloo jooksul pole rikkurid kunagi veel sellist kaotust läbi elanud.

Kui rahaliselt oli tagasiminek väga suur, siis ajaliselt pole olukord nii hull. Keskmiselt hävis überrikastel 2007. buumiaastaga lisandunud rikkus. Etteruttavalt tuleb aga tõdeda, et ka sel aastal on rikkurite vara jätkanud sulamist ning järgmise aasta edetabelis võime näha veel üht tagasiminekut.

Aga mis oli rikkuse vähenemise peamine põhjus? Kui vastata ühe lausega, siis meeletult mahukad investeeringud betooni ja maasse, mis eelnevatel aastatel paljude rikkusele just aluse panid ning kus nullist kroonist sadu miljoneid kroone väärt ärid välja võluti.

Paljud kinnisvaraarendusele spetsialiseerunud ettevõtjad, kes viimastel aastatel kasvatasid vara tänu varade ümberhindamisele, sattusid suurtesse raskustesse. Nii näiteks kukkus rikaste tabeli lõppu Hansapanga üks asutajatest Tõnu Laak, kes kõrbes Laulasmaa spaaga. Tabelist ei leia enam Onix Investi omanikke Kalmer Kriisat ja Raoul Juhansoni, kes Tallinnas kortermaju ehitasid. Välja on kukkunud ka Peterburi Ärikvartaliga alt läinud Veljo Kuusk, Paljasaare Sadama utoopilistesse kõrgustesse hinnanud Sergei Hadži, Artig Kinnisvaraga põlenud Marek Antoniak jt.

Samas jäid edetabelisse figureerima endiselt mitmed ettevõtjad, kelle ainukeseks varanduseks on sadade miljonite eest korterelamuid, büroohooneid, hotelle, mis kindlat rahavoogu ei näita ning mis on 2008. aasta lõpus bilansist läbi läinud sellise hinnaga, millest võib praegu unistada.

Mul oli edetabelit tehes kahju, et enamiku majandussektorite säravad pärlid, mis aitavad ka rasketel aegadel käivet näidata ja omanikke rikastada, on aastate jooksul liikunud väliskapitali kätte. Ühe erandina tooks siin elavad vene juurtega ärimehed, kelle positsioon püsis eelmisel aastal üllatavalt tugev, kuna toorainesektor (kütuse ja metallide vahendamine, tootmine jne) näitas 2008. aastal veel korraliku minekut.

Võtame näiteks teisele kohale kerkinud ja järgmise aasta potentsiaalse tabeli võitja Fjodor Bermani, kelle BLRT Grupp tagus ja painutas metallist ja laevaehitusest eelmisel aastal välja poole suurema kasumi kui aastal 2007.

Eelmise aasta võitjad Tallinki poisid andsid samuti veidi võimu käest. Kümnete miljardite kroonide suurusi investeeringuid ja võetud laene on raske tagasi teenida. Seda hoolimata sellest, et intressid löövad kuust kuusse uusi rekordmadalaid tasemeid ja ringi kruiisivate reisijate kasv on tõusuteel. Samas võib loota, et Läänemere kuningas on "too big to fail" (põrumiseks liialt suur). Börsile tulekuga end iidoli staatuse saanud ja 2007. aastal Äripäeva rikaste TOPi võitnud Armin Karu leiab sel korral alles 23. kohal ja karta võib, et järgmisel aastal pole seis enam niigi hea. Suured ja kulukad laienemisplaanid, mida toetas ettevõtte väga korralik rentaablus, muutsid omanikud julgeks ja ambitsioonikaks ning majanduse pöördumisel andis see tugevaid tagasilööke. Samas ei usu ma ka Olympicu kadumisse, kuna turuliidri kokkukukkumine tähendaks kogu kasiinosektori hääbumist. Praeguseks on mitu väikest kasiinoketti pankrotistunud ja turu puhastumine võiks turuliidrile pikas perspektiivis just kasulik olla.

Tublisid on ka. Suhteliselt hästi on eelmisel aastal läinud jaemüüjatel ehk sektoril, kelle toodete tarbimisest ei pääse ka masu ajal. OG Elektra, Tallinna Kaubamaja, ABC Grupi omanikud on ilusti edetabelis oma positsiooni parandanud. Sama saab öelda ka ravimiärimees Margus Linnamäe kohta, kelle MM Grupi käive ületas eelmisel aastal esmakordselt nii kahe kui kolme miljardi krooni joone. Tervishoiusektori näol on tegemist nn kaitsva sektoriga, mil läheb hästi nii headel kui halbadel aegadel.

Samuti läks eelmisel aastal hästi kommunaalteenuste ja infrastruktuuri ettevõtjatel, mis on aga enamjaolt paraku riigi või välisomanike käes. Aga on ka erandeid. Näiteks Tartu soojaärimees Tiit Veeber, kes parandas oma eelmise aasta seisu tabelis ligi paarikümne koha võrra. Järgnevatel aastatel võib siit tõenäoliselt leida ka juba tuuleparkide omanikke. Eelmisel aastal aitasid nii mõnegi rikkuri investeeringud Freenergysse neid päästa. Hästi läks eelmisel aastal ka keemiatöösturitel eesotsas Viru Keemia Grupi suuromanike Priit Piilmanni ja Margus Kangroga.

Mida laiapõhjalisem on meie majandus ja mida laiemas sfääris meie rikkamad tegutsevad, seda parem meile kõigile.

Äripäev on püüdnud rikaste TOPi arvestamise metoodikat aastast aastasse täiustada. Väiksed korrektuurid oleme sisse viinud ka sel aastal.

Kui ettevõtete väärtuse hindamisel olime senini kasutanud omakapitali, millele olime otsa liitnud viimase aasta viiekordse kasumi, siis sel aastal võtsime arvesse 2007.-2008. aasta keskmise kasumi, mille korrutasime viiega. See aitas tasandada viimaste aastate meeletuid kasumikõikumisi.

Nagu eelnevatelgi aastatel oleme püüdnud kasumist välja arvata erakorralised kasumid (eelkõige nt kinnisvara või ettevõtete müük).

Madala käibega ja kinnisvara arendavate firmade väärtuse panime võrduma aga vaid ettevõtete bilansilise maksumusega. Samuti läksid bilansilise väärtusega sisse firmad, kelle 2007.-2008. aasta koondkasum oli miinusmärgiga või varahaldusfirmad, mille peamised väärtused olid börsil noteeritud väärtpaberid, kinnisvara ja sularaha.

Jõudumööda kontrollisime, kas ettevõtjad on sidusfirmade hindamisel arvestanud ettevõtte bilansilist väärtust või soetusmaksumust, mille vahe võib olla tuhandetes kordades.

Samuti ei teinud me hindamisel vahet börsi- ja mittebörsifirmadel.

Kui mujal maailmas pääsevad rikaste TOPi praktiliselt eranditult vaid suurte börsifirmade juhid, mille puhul on rikaste netoväärtust lihtne välja arvestada, siis Tallinna börsi väiksuse tõttu on meie rikkurite hulgas vaid väga vähesed börsifirmadega seotud ja ka neil võib olla kõrval teisi suuri ärisid (nt meediaärimees Hans H. Luik ja kinnisvara).

Rikaste poolelt tõime seekord tabelisse mitmed nimed, kes on oma ärid eraisikuliselt maha müünud ja omavad seda rikkust kuskil pangakontol. Nii näiteks oleme tabelisse lisanud Krediidipanga aktsiad maha müünud Valentina Otsasoni ja tööriistu müüva Mecro müünud rallimees Mart Lajali.

Ka oleme tabelisse toonud mitmed offshore-firmade taha peitunud ärimehed.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:13
Otsi:

Ava täpsem otsing