Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Märulifilm väikestele poistele
Film "M-komando" on otsast otsani täis intensiivselt kulgevaid sündmusi ja efektset möllu. Sügavamat sisu on aga vähevõitu.
Tagaajamine, lömastatud autod, kurikavala missiooni jaoks valminud tehnoloogiaimed ja robotmonstrumid. Lisaks ühe hullu geeniuse maailmavallutuslik idee hävitada inimkond masinate ning kosmoses tiirleva prahi abil - kõlab nagu ühe tüüpilise Hollywoodi märulifilmi süžee, kus sisu paraku eriefektide kõrval tagaplaanile jääb.
Perefilm "M-komando" selline ongi. Vahe on vaid selles, et selle filmi sihtgrupp on lapsed, mis tähendab, et "M-komandos" verd ei lenda ja psühholoogiline pinge on väiksem. Efekte on aga sama ohtralt kui "suurtele" mõeldud märulites. Ja kena positiivne naiskangelane on seal ka olemas, nii nagu peab.
Mida tuleb kiita, on korralik animatsioon. Tavalised inimesed, pärisautod ning ehtsate merisigade kujulised rääkivad animategelased sobituvad koos monstrumitega ühte taustsüsteemi üsna loogilisel moel.
Nalja saab ka. Naljakad on tegelaste õigel kohal pillatud fraasid ning kohati mõjub lõbustavalt ka tegevus ise. Täiskasvanule on naerukohti ootuspäraselt muidugi vähem kui lastele.
Optimaalseks sihtgrupiks sellele filmile on ilmselgelt väikesed poisid. Filmis on hulgi tehnilisi vidinaid, mis vormuvad ühest kujust teise, on tagaajamist ja põnevust. Samas on filmi hea muretu vaadata, ilma et peaks ülearu palju hirmu tundma. Sisu ise ei ole selle filmi juures esmatähtis.
Täiskasvanule kannatab "M-komando" äravaatamist samuti, kuid soovitavalt eelteadmisega, et kuigi kohapeal igav ei hakka, siis mingit kestvamat filmielamust, mis ka pärast saalist lahkumist enda peale mõtlema paneks, sealt ei tule.