USA uus pankurite boonuste reeglistik: liigne riskimine ei tohi olla kasulik

20. september 2009, 09:17

USA keskpanga ja rahandusministeeriumi
ettevalmistatavad töötajaile boonuste maksmise reeglid peaks tulevikus välistama
kinnisvaramulli ajal toimunu, kus üle piiri minevate riskide võtmine tegi
paljudest juhtivatest rahandustöötajatest multimiljonärid.

„Lihtne ettepanek on, et inimesed ei pea saama makstud liiga suurte riskide võtmise eest ja tuleb kindlustada, et nende kompensatsioon oleks seotud ettevõtte pikaajalise tulemusega,“ sõnas rahandusminister Timothy F. Geithner eile New York Times`ile. Reeglite kava ei keela miljonites dollarites lisatasu ühele inimesele ega tegele õigluse kategooriaga. Ennemini on need mõeldud taoliste tasuskeemide piiramisele, mis õhutavad lühiajalist kasu premeerides otsustajaid järelemõtlematule käitumisele. Kuna reeglistiku rakendamine toimuks konfidentsiaalse pankade kontrolli protsessi käigus, oleks tarbijail ja investoreil kaunis raske aimu saada, kui rangelt neid konkreetses finantsasutuses järgitakse.

Boonuste ja muu finantsvaldkonna reeglistik tuleb tõsiselt kõne alla maailma 20 suurema majandusega riigi tippkohtumisel uuel nädalal Pittsburghis. Mitme Euroopa liidri poolt (eelkõige Prantsusmaa) on kõlanud mõte panganduses juhtide boonuste suurust kindla numbriga piirata. Sellega Obama administratsioon ei nõustu põhjendusel, et boonuste rahaline suurus pole niivõrd tähtis kui panga finantstervise riskid, mida tulemusega seotud tasu võib tekitada.

USA reeglistiku eelnõud on oodata lähinädalatel ning see ei puuduta vaid tippjuhte, vaid ka kauplejaid, laenuametnikke jt. pangatöötajaid. Umbes 20 suurimat ja keerulisima ülesehitusega finantsinstitutsiooni peavad esitama oma kompensatsioonimehhanismid pangandusjärelevalvele, kel on õigus nõuda nende muutmist. Näiteks jälgivad järelevalvajad, kas pangad paigutavad boonuste maksmise mitmele aastale, jättes riskidele ja potentsiaalsetele kahjudele ilmnemiseks piisavalt aega. Samuti on riiklikult teretulnud võimalus firmasisestes reeglites juhtivtöötajaile makstud lisatasu tagasi nõuda, kui selle maksmise aluseks olnud kasum osutub illusoorseks. Suurimatega võrreldes on tuhandete väiksemate pankade boonusprogrammide kontroll kraadi võrra nõrgem, seisnedes eelkõige juhtnöörides põhimõtete kohta, mida tuleb järgida.

Finantsvaldkonna analüütikute sõnul on keskpanga praegune töö täienduseks sellele, mida pangad on omaenda huvides niigi alustanud. „Suurematel pankadel on see igatahes töös,“ ütles Standard Poor`s analüütik Stuart Plesser.

Praegune reeglite kava puudutab tuhandete pankade töötajaid, kaasa arvatud kesktasemel, erinevalt riigi abi saanud ettevõtete tasumaksmise kontrollist, kus see puudutab vaid suurimate ettevõtete tippjuhte (näiteks A.I.G., Citigroup, G.M.)

Poliitikud aga ründavad samal ajal keskpanka kahelt poolt: liigse võimuga pankade üle kaasneva võimaliku süsteemiriski ja ilmnenud liigse leebuse-jõuetuse pärast. Finantskriisi käigus on saanud avalikkuse viha osaliseks ettevõtete juhtidele makstud mega-lisatasud, kui hiljem on osutunud, et kallilt makstud juhtide poolt on ettevõtted viidud hukule ning maksumaksja peab appi tulema.


Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
20. September 2009, 09:17
Otsi:

Ava täpsem otsing