Reede 2. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Valitsus eelistab eestimaist

Kadri Paas 21. september 2009, 00:00

Eesti ühe suurema eramaaomaniku Aivar Berzini sõnul ei kavatse ta enda ettevõttega oksjonitel osaleda, sest grupi portfelli ei ole enam vaja metsamaad juurde osta. "Jälgime vaid enda kinnistutega piirneva maa müüki, et hilisema huvi korral eelisostuõigust kasutada," lisab Berzin.

Metsamajandamisega tegeleva ASi Fest-Forest juhataja Toomas Kamsi hinnangul lõikas riik ühekaupa pisikesi kinnistulappe müües näppu, sest esiteks kulub nii väikeste maatükkide müügiks rohkem aega ja teiseks ei ole sugugi kindel, et uued omanikud ka kohusetundlikult metsa majandada suudavad.

"Tutvustasime müüki paisatud kinnistuid ka kahele Ameerika metsandussektorisse investeerivale fondile, kuid neid see pakkumine ei huvitanud. Riik müüb praegu umbes 20 000 hektarit maad jupikaupa, aga fondid ostaksid maad alates 5000 hektarist korraga ja reaalse turuhinnaga. Kui buumiaastad olid, siis müüdi hektarit keskmiselt 20 000-25 000 krooniga, nüüd küsib riik suuremat alghinda. See on ebareaalne. Sellise hinnaga võidaksegi osta ainult emotsiooni ajel põrsast kotis," leiab Kams.

Pealegi ei selgu Kamsi sõnul pakkumisinfost, millise struktuuriga metsaga on tegemist. "Kui tahaksime ikkagi midagi osta, siis peaksime ise kinnistud läbi sõitma ja inventuuri korraldama, aga see maksaks päris palju."

Endiste Sylvesteri omanike metsamajandamise firma Metsatervenduse OÜ tegevdirektor Ants Erik aga on riigi sooviga müüa just tükikaupa pisikesi kinnistuid väga rahul.

"Meile see väga sobib. Riigi seisukohast on õige, et oksjonitel antakse võimalus kinnistuid osta kohalikele inimestele ja ettevõtetele. Ma millegipärast arvan, et kui riik paiskaks müüki korraga näiteks 5000 või 10 000 hektarit maad ühes tükis, siis jääks see kas müümata või peaks selle hinna kujundama ostja jaoks nii rentaabliks, et müüjal ei oleks sest enam kuigipalju kasu," arutleb Erik, kes kavatseb oksjonitel osaleda.

MTÜ Eesti Erametsaliidu tegevjuht Ants Varblane ütleb, et kuivõrd riigi huvi on igal juhul kinnistud tänavu maha müüa, siis tehtigi kevadel nende liidu kaudu nn turu-uuring selgitamaks välja, kus, kellel ja mille vastu reaalne ostuhuvi on. Nii saatiski Varblane keskkonnaministeeriumile pika nimekirja era- ja juriidilistest isikutest, kes näiteks naaberkinnistu eelisostuõiguse korral ära ostaksid. "Ligi 400 isikut on väljendanud huvi umbes 3000 metsatüki suhtes, mis omakorda hõlmavad enam kui 60 000 hektarit metsamaad," täpsustab Varblane.

ASi Stora Enso puiduvarumisüksuse Balti juhi Rait Hiiepuu hinnangul on igal juhul parem, kui müüdavat maad mingilgi moel majandama asutakse. "Praegusel ajal see maa riigile tulu ei teeni, seisab kasutult. Seega on müük praeguste hindade juures riigile kasulik. Esmatähtis on, et maa tuleks aktiivsesse majanduskasutusse, siis hakkab siit maksude näol laekuma riigile ka juba "teise ringi" tulu," ütleb Hiiepuu.

Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi ütles valitsuse pressikonverentsil, et välisinvestorite ja suuremate fondide täiesti selge eesmärk ja tahe oligi see, et riik müüks pakettidena väga suuri tükke kindlates piirkondades.

"Ja need, mille müügist jutt tegelikult siis käis, olid väga selgelt öeldud ikkagi RMK ehk praeguse Riigimetsa Majandamise Keskuse maad. Poliitilise valikuna ei olnud see ei keskkonnaministeeriumile ega valitsusele vastuvõetav. Riik läks täna täiesti teadlikult seda teed, et müüa maad kohalikele metsaoksjoni huvilistele. See, et me oleks lõiganud lahti RMKst kas poole või kolmandiku ja pannud selle müüki mõne välismaise suure investeerimisfondi kaudu, see ei olnud tegelikult poliitilises mõttes sobiv," selgitas minister. Ta rõhutas, et olukorras, kus usaldus aktsiate ja fondide vastu on murenenud, on endale kinnisvara osta täiesti mõistlik mõte.

"Eriti veel, kui praegu näitab ülevaade pankades seda, et eraisikute hoiused on Eestimaal suuremad, kui nad kunagi varem on olnud. Inimestel on ju raha käes ja miks siis mitte soetada neid, just nimelt neid metsmaatükke ja maatulundusmaad või elamumaad või tootmismaad, mida maa-amet ka väga massiivselt müüb," jagas Tamkivi investeerimisnõu.

Maa-amet näeb suurt vaeva, et täita eelarvet ja teenida keskkonnaministeeriumile maa müügist veel sel aastal enam kui 700 miljonit krooni.

Intervjuu maa-ameti peadirektori asetäitja Anne Toomiga.

Millist huvi enampakkumise vastu loodate?

Loodame suurt osalemishuvi, kusjuures võiksid ja peaksid osalema kõik need isikud, kellel on huvi omandada kas piirnevat kinnistut või kes soovivad kasutada tasaarveldust looduskaitseseaduse sätete alusel.

Riigieelarve seadusega on keskkonnaministeeriumile pandud ülesandeks teenida tulu varade müügist 716 miljoni krooni ulatuses ning selle ülesande täitmise nimel maa-amet pingutabki.

Miks te praegust suurt enampakkumist nii tagasihoidlikult korraldate?

Maa-amet avaldab enampakkumisteated eelkõige Ametlikes Teadaannetes. Lisaks on teated avaldatud maa-ameti kodulehel, kus sisaldub täpne informatsioon müüdavate maaüksuste kohta.

Samuti avaldame põhiliselt põllu- ja metsamaade müügikuulutused Maalehes, äri-tootmis- ja elamumaade pakkumised Äripäevas.

Samuti oleme teavitanud riigimaa enampakkumistest kohalikke omavalitsusi, mille territooriumil võõrandatav maa asub.

Kuna maa-ameti eelarve on piiratud ning reklaamipinnad ajakirjanduses suhteliselt kallid, kasutame paberväljaannetes reklaamimist vaid valikuliselt.

Samas ei saa öelda, et enampakkumisel osalejaid oleks vähe. Näiteks viimasel enampakkumisel esitati 17st välja pakutud kinnistust ostusoove kümnele maaüksusele, kusjuures ühele kinnistule laekus 25 taotlust.

Kes võiksid teie hinnangul olla kõige aktiivsemad enampakkumisel osalejad?

Maa-ametile on laekunud pidevalt reformimata riigimaa ostusoove. Oleme teinud pingutusi selle maa riigi omandisse jätmiseks ning juhul kui see ei osutunud riigile vajalikuks, siis teinud ka ettevalmistustööd nende maade võõrandamiseks.

Loodame, et isikud, kes on avaldanud soovi maa omandada, saavad enampakkumistel osaledes oma soovi realiseerida. Maa on piiratud ressurss ja seetõttu on kindlasti kasulik paigutada oma säästud kinnisvarasse.

Kas enampakkumine võib läbi kukkuda?

Sajaprotsendilist kordaminekut prognoosida oleks tõenäoliselt lühinägelik, kuid loodame, et vähemalt 60% müügil olevatest kinnistutest leiab uue omaniku.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:14
Otsi:

Ava täpsem otsing