Rootsi valitsus tõukab majanduse toibumist tagant

Mitme analüütiku hinnangul on Borgi prognoosid aga liiga sünged - eeldatakse, et tegemist on taktikalise käiguga enne tuleva aasta valimisi.

Rootsi valitsuse prognoosi järgi ei saa majanduskasv hoogu sisse enne 2011. aastat. Tänavu kahaneb sisemajanduse kogutoodang 5,2% ning tuleval aastal oodatakse kasvu kõigest 0,6%. Tööpuudus kerkib pea 12%-le, enne kui uuesti kahanema hakkab.

"Loodame, et ees on paremad ajad, kuid eelarvet esitades lähtume sellest, et tegu on kriisieelarvega," ütles Borg.

Valitsus läheb kriisile vastu ekspansiivse eelarvepoliitikaga, rõhudes eelkõige tööhõive säilitamisele ja tarbimise hoidmisele.

Eelarves on juba neljas raund tulumaksukärpeid praeguse valitsuse võimuletulekust 2006. aastal, millega loodetakse kaasa aidata 10 000 püsiva töökoha tekkele. Keskmiselt jääb rootslastele tuleva aasta 1. jaanuarist kuus rohkem kätte 250 Rootsi krooni. Kokku on tuleva aasta maksukärpe suurus 10 miljardit Rootsi krooni.

Avaliku sektori kulutuste suurendamisega - tuleval aastal 32 miljardi Rootsi krooni ja järgneval aastal 24 miljardi Rootsi krooni võrra - antakse lisavahendeid koolidele, haiglatele ja kohalikele omavalitsustele.

Eelarve näeb ette ka suurte infrastruktuuriprojektide kiiremat käivitamist, mis peaks samuti ergutama majandust ja hoidma hõivet.

Koos varem avalikustatud abinõudega ulatub Rootsi valitsuse eelarvestiimul tuleval aastal 1,7%-le SKPst, millest osa tuleb rahastada võlaga. Anders Borgi sõnul pole see aga Rootsile probleem. "Praegu on kriisiaeg, sellega kaasneb defitsiit. Samas on Rootsi riigi rahaline seis koos Soome, Šveitsi ja Taaniga maailmas üks paremaid," ütles ta, lisades, et juba järgmise valitsuse mandaatperioodi jooksul on riigi eelarve taas ülejäägis. Ja seda ilma makse tõstmata ja kulusid kärpimata.

Esilagu kasvab aga Rootsi eelarvedefitsiit tuleval aastal 3,4%-le SKPst, et aastaks 2012 alaneda 1,1%-le.

Suurim risk valitsuse prognoosidele johtub Borgi sõnul võimalikest negatiivsetest arengutest Balti riikides.

Mitmed analüütikud on Rootsi majanduse väljavaadete suhtes valitsusest optimistlikumad. "Käsitleme prognoosi suures osas kui taktikat, mis jätab valitsusele võimaluse valimisaastal väita, et meie poliitika on vilja kandnud ja Rootsil läheb juba paremini," kirjutas Nordea analüütik Annika Winsth oma kommentaaris. Samal seisukohal on Handelsbankeni analüütik Stefan Hörnell. Arvamusküsitlustes on koalitsiooni ja opositsiooni toetus üsna tasavägine.