Maksekultuuritus teeb ehitaja ettevaatlikuks

Tea Taruste 23. september 2009, 00:00

Ehitusfirmad on hädas tellijatelt raha kättesaamisega ning ebatõenäoliste nõuete osakaalu kasv viimase pooleteist aasta jooksul sunnib ettevaatusabinõusid tarvitusele võtma.

"Mullu kevadel hakkas see pihta. Kui varem oli ebatõenäoliselt laekuvaid summasid poole miljoni ringis, siis nüüd on 2-3 miljonit krooni. Käibed on langenud ja nii tuleb heade aegade arvel ärile peale maksta," rääkis lamekatuseid ehitava Maleko ASi juhatuse liige Aare Noormaa. Viimase kolme kuu jooksul pole summa eriti kasvanud, kuna ettevõte on nüüd ettevaatlikum.

"Kui varem oli põhiline töö kätte saada ja mingis summas oli ka meie projektijuhtidel lepingu sõlmimise õigus, siis nüüd oleme hakanud rohkem tellijate tausta uurima, vahetame infot teiste ehitusala inimestega ja küsime, kas ühe või teise firmaga tasub koostööd teha," selgitas ta. "Turul on ka mõned suuremad firmad, kellega koostööd teha ei taha, Facio ja Remet näiteks ei taha raha maksta ja otsivad vigu," lisas Noormaa.

Maksetähtaegadest üleminek on tema sõnul saanud traditsiooniks. Näiteks on Skanska puhul teada, et ta maksab tähtajast kuni kuu hiljem. "Tavaline on ka selline käitumine, et võetakse töö vastu, kirjutatakse arved ja aktid alla, aga töö eest jäetakse maksmata ja hakatakse 3-4 kuu pärast vigu otsima," nentis Noormaa.

Maleko teeb pool töödest peatöövõtjale ja poole otse tellijale. "Müts maha Merko, Oma Ehitaja ja Maru Ehituse ees! Nii kui kell kukub, raha tuleb," on ta peatöövõtjatega rahul. Probleeme pole ka linnavalitsuste ega korteriühistutega, pigem ikka väiksemate erafirmadega. "Inkassofirmadega teeme vähe tegemist, sest nende kaudu suurt tagasi ei saa. Aga juhataja tööpäevad on küll pooleldi täidetud võlglastega suhtlemisega," selgitas ta. Ettevõte on üritanud probleemide puhul isiklikke käendusi ka tagantjärele teha.

"Oleme hakanud ka ettemaksu küsima ning kui tegemist on uue kliendiga, viskame krediidiinfole pilgu peale, et mis kodanikuga on tegemist, kes on mingi ettevõtte taga," tunnistas Noormaa. "Need ajad on möödas, kui rusikakangelased ukse taga võlgu käisid sisse nõudmas. On teatud summad, mis tulebki korstnasse kirjutada. Ja eelkõige jäädakse võlgu ikkagi töötegijale, mitte maksuametile," lisas ta.

Maksu- ja tolliameti maksuvõlgade sissenõudmise talituse juhataja Kerly Lillemets tunnistas samuti, et riigile püütakse mitte võlgu jääda. Krediidiinfo andmetel oli maksehäirete summa kasvanud esimesel poolaastal võrreldes 2008. aasta sama ajaga 581 protsenti, ent maksuvõlgade kasv vaid 113 protsenti.

"On paratamatu, et kui tekivad tõsised makseraskused, ei suudeta ka riigile tasuda ja maksuvõlglaste hulk ning võlasummad kasvavad. Samas rõõmustab, et majanduslangus pole niivõrd kaasa toonud suurt maksupettuste kasvu, vaid tegu on ikkagi majandusraskustega - maksud deklareeritakse, kuid neid ei suudeta tasuda," selgitas Lillemets.

Tema sõnul on maksuvõla kasv viimasel kahel kuul võrreldes aasta esimese kvartaliga pidurdunud. Eelmise aastaga võrreldes on põhimaksuvõlg siiski 53 protsenti kasvanud - 1. augusti seisuga oli see 5,8 miljardit krooni, aasta varem samal perioodil 3,8 miljardit.

"Viimasel ajal ei ole asi hullemaks läinud, sest oleme väga valivaks muutunud nende osas, kellele tööd teha," tunnistas üldehituse, faasaadi- ja viimistlustöödega tegeleva Deckol Ehitus OÜ juhataja Rain Sirk. "Meie saime oma vitsad pankrotistunud Leviehitusega kätte. Oli ka kindel tellija, ent ka suurte peatöövõtjate puhul on risk töörahast ilma jääda. Erasektorit väldime täielikult," lisas ta mõrult.

Sirgi sõnul maksavad suurehitajad eelkõige maksud ära, sest vastasel juhul ei saaks nad riigihangetel osaleda. Alltöövõtjad on seatud täbarasse olukorda, sest hangetel hindu alla löövatele peatöövõtjatele tööd tehes ausalt äri ajada ei saa.

"Et Noredeconist või Rand & Tuulbergist tööd saada, peaksime musta tööd tegema. Hinnad on ebareaalsed, hinnavahe pole 10 protsenti, vaid 50. Seetõttu saavad praegu tööd sellised mehed, kes pole seda kunagi teinud, ja eks see mõne aja pärast ehitiste kehvast kvaliteedist ka välja paistab," kirjeldas Sirk olukorda turul.

Kuidas saab hakkama ehitusfirma, kelle motoks on erasektorit vältida ja kes hangete hinnasurvega kaasa minna ei taha? "Tööd on vaja, aga kui on oht, et me ise raha kätte ei saa, siis pigem loobume. Ma ei saaks öelda, et tööd on praegu vähem kui kaks aastat tagasi, sest riigiasutusi, koole ja lasteaedu renoveeritakse tohutult. Kuni 5 miljoni krooni suuruseid objekte teeme peatöövõtu vormis. Head tellijad on vallad, omavalitsused ja ka korteriühistud," rääkis Sirk.

"Talv kohutab, sest sel aastal pole enam ka projekteerijatel tööd olnud. Aga pille kotti veel ei pane, võitleks veel," sõnas ta.

Merko Ehituse aastaaruandest selgub, et ehitustööde tellijad on firmale võlgu 266 miljonit krooni, aastaga on võlg kasvanud 105 miljonit.

Lisaks on ettevõttel saamata veel 100 miljonit krooni jagunemisel kinnistute eest. Merko enda võlad on vähenenud: tarnijatele ollakse võlgu 366 miljonit (2007. aastal 528 mln) ning töövõtjatele 63 miljonit (2007. aastal 74 mln).

Tänavu aasta esimese poolaasta lõpus oli firmal pikaajalisi võlgu tarnijatele 8,5 miljonit krooni, võlgu ning ettemakseid 897 miljonit.

Kui 2007. aasta lõpul oli NCC Ehitusel ostjatelt laekumata arveid 52 miljonit krooni, siis aasta hiljem ulatus see 82 miljonini. Ebatõenäoliselt laekuvaid arveid märgiti 12 miljoni krooni eest, aasta tagasi neid polnud.

Koger & ja Partnerid aastaaruandest selgub, et eelmise aasta lõpus oldi tarnijatele võlgu 180 miljonit, mis pole aastaga oluliselt muutunud. Küll aga suurenesid maksuvõlad: 2007. aasta lõpus 3,7 miljonilt 11,8 miljoni kroonini.

Ostjatelt laekumata arveid oli firmal 265 miljonit krooni, aastaga on see summa kasvanud 56 miljoni krooni jagu. Ebatõenäoliselt laekuvaid arveid oli ettevõttel 4,8 miljoni krooni eest, aasta tagasi oli neid kõigest 130 000 krooni.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:14
Otsi:

Ava täpsem otsing