TeliaSonera meelitas riigi ära

Rahandusministeerium teatas eile, et riik on põhimõtteliselt otsustanud müüa oma osaluse Eesti Telekomis. Rahandusminister Jürgen Ligi teeb neljapäevasel valitsuse istungil ettepaneku nõustuda TeliaSonera ülevõtmispakkumisega Eesti Telekomi aktsiate osas hinnaga 93 krooni aktsia kohta. Seda eeldusel, et sel aastal makstakse veel täiendavalt dividende ligi 7 krooni aktsia kohta ning järgneval kolmel aastal makstakse dividendidena aktsionäridele välja 100 protsenti eelneva perioodi puhaskasumist.

"Eelarve tasakaalu seisukohalt on äärmiselt olulised dividendid. Seega leppisime kokku, et makstakse erakorralisi dividende, riigile laekub selle eest ka tulumaks," ütles Ligi.

Telekomi osaluse müügist laekub 3,5 miljardit. "3,5 miljardit tulu ei lähe tasakaalu parandusse, kuid annab likviidsust ja laenuintresside kokkuhoidu," täpsustas rahandusminister.

2009. aastal laekub riigi kassasse 262 miljonit krooni erakorralistest dividendidest ja 256 miljonit lisatulumaksust.

TeliaSonera täidesaatev asepresident ning finantsdirektor Per-Arne Blomquist kinnitas eile, et on saavutatud kokkuleppega rahul.

Praeguses olukorras oli see hea tehing ja hind on vääriline, ütles Telekomi väikeaktsionär Olari Taal. "Pole mõtet rääkida õigest hinnast, selle reguleerib ju turg," arvas Taal.

Ta lisas, et tehing ei üllatanud teda ja Eesti riik käitub praeguses seisus ainuõigelt. Eriti kiitis ta heaks, et aktsiahind lisadividendi näol ülespoole räägiti.

Hoopis kriitilisem oli Telekomi väikeaktsionär Endel Palla, kelle hinnangul muudab Telekomi müük Tallinna börsi pisikeseks mängubörsiks.

"Lõppkahju on sellest, sest niiviisi lakkab Tallinna börs põhimõtteliselt olemast," lausus Palla. Ta nimetas Telekomi müüki riigi mahamüümiseks, mis teda karvavõrdki ei rõõmusta. Tema arvates pole vahet, et hind ülespoole kaubeldi.

LHV hinnangul paneb TeliaSonera uus pakkumine väikeaktsionärid kaotaja seisusesse.

"Uuendatud TeliaSonera pakkumise kohta võib öelda, et riik suutis endale paremad tingimused välja kaubelda, kuid väikeaktsionäri eest nii suurt hoolt ei kantud," märkis analüütik Kristo Oidermaa.

Varasemas kommentaaris ülevõtmise kohta soovis pank näha TeliaSoneralt vähemalt 15 protsenti kõrgemat pakkumist. "Väikeinvestorile on uus pakkumine siiski vaid 7,5% kõrgem, mis LHV Panga arvates ei peegelda ikkagi õiglaselt Eesti Telekomi väärtust," nentis Oidermaa.

Kindel võitja on panga hinnangul siinkohal riik, kes parandab selle aasta riigieelarve seisu ning samuti likviidsuspositsiooni. Kaotaja on väikeaktsionär, kellel on ilma riigi toetuseta väga keeruline paremaid tingimusi välja nõuda, märkis Oidermaa.

LHV Varahalduse juhi Mihkel Oja sõnul tehakse fondide Eesti Telekomi positsioonide müügi otsus vahetult enne pakkumistähtaja saabumist.

Eesti riigi osava, aga väikeinvestorite ja Tallinna börsi jaoks jesuiitliku läbirääkimise tulemusena on nüüd selge, et Telekomi kauaks Tallinna börsil pole.

Riik ja rahandusministeerium, kes peaks hea seisma rahvusliku finantsturu arengu eest, otsustas hoopis sellelt tooli alt tõmmata. Pärast Hansapanga lahkumist Tallinna börsilt neli ja pool aastat tagasi oli Telekomi aktsia ainus väärtpaber, mille puhul sai rääkida likviidsusest.

Mis saab edasi? Lähipäevil näeme Tallinna börsil ilmselt aktsiate võimsat hinnarallit, sest Telekomi aktsiate alt vabaneb 1,6 miljardit krooni, sellest pea pool miljardit saavad Eesti era- ja juriidilistest isikutest väikeinvestorid.

Usun, et sellest kümned, kui mitte sajad miljonid kroonid lähevad (osaliselt ongi juba läinud) Tallinna börsile teistesse aktsiatesse. Välisfondide raha suuremalt jaolt seda ei tee. Ilmselt jäädakse mõneks ajaks ootama.

Näiteks seda, kas börsile on tulemas uusi ettevõtteid. Kui seda ei juhtu, siis hakatakse siinselt turult tasapisi väljuma, mis toob kaasa hindade korraliku kukkumise.

Riigi tegutsemine eelarve tasakaalu hoidmise nimel on mõistetav. Kõigest hoolimata tuleks Telekomi müüki kompenseerida riigiettevõtete kiire börsileviimisega. Muidu võib juhtuda, et euro nimel ohverdati börs, aga päris kindel ei saa ühisraha tulekus ikka olla.

Autor: Katariina Krjutshkova