Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Veoplaneerimine annab kulude kontrollitud kokkuhoiu

Alan Rein 23. september 2009, 00:00

Teekonna planeerimiseks kasutatakse tihti kas isiklikku kogemust või paberkaarti. Kui arvuti on käepärast, siis ka tasuta veebikaarti või lihtsat kaardirakendust. Mõnel veebikaardil ja ka GPS- seadmetel on olemas lihtne marsruudiplaneerimine, kuid enamasti piirdub see punktist A punkti B lühima teekonna leidmisega. Viimasel ajal järjest enam kättesaadavad GPS-jälgimislahendused aitavad juba toimunud sündmuste analüüsil, kuid ei võimalda vedusid planeerida.

Marsruudiplaneerimine on lihtne, kui sihtkohtade ja veokite arv on väike või veod toimuvad regulaarsetel ringidel / marsruutidel. Kui adressaadid on iga veo puhul erinevad, kauba saajaid ja veokeid on palju ning marsruut ja koormatus on iga kord erinev, on planeerimine lihtsate vahenditega aeganõudev ja ebatäpne. Ülesande muudab veelgi keerukamaks vajadus optimeerida mahutavust ja kandevõimet.

Ettevõtetes, kus laialivedu toimub kindlaid regulaarseid marsruute pidi - näiteks postiteenus ja prügivedu - on vaja optimeerida eelkõige püsimarsruute või teeninduspiirkondade piire. Samas on mitmeid ettevõtteid, kus sihtkohad ja sellest tulenevalt ka marsruudid on pidevalt muutuvad. Püsimarsruutide ja teeninduspiirkondade põhimõttel töötavate ettevõtete puhul on tähelepanu suunatud pikema ajaperioodi veomahtude põhjal marsruutide võrgustiku üldisele optimeerimisele.

Arvutitarkvara abil vedude planeerimine võtab aluseks saadetiste read, mille puhul on teada saaja aadress, tarnetähtaeg, saadetise maht ja mass ning vajadusel muud eritunnused. Saadetiste info saadakse tavaliselt, kas eraldi veotellimuste süsteemist või kasutatava majandustarkvara müügitellimustest / müügilähetustest. Kui saaja asukoha geograafilised koordinaadid pole täpselt teada, siis toimub aadressi põhjal veose saaja asukoha koordinaatide määramine, ehk geokodeerimine aadressandmete alusel.

Veoplaneerimise lähtekohaks on ettevõtte veokipargi andmed - kandevõime, kubatuur või sisemõõtmed ja vajadusel muud eritunnused. Marsruudiplaneerimise tarkvara arvutab marsruudi lähtuvalt teekonna pikkusest, lubatud liikumiskiirusest ja teede läbitavusest.

Tarkvaras välja töötatud marsruudi saab laadida juba kasutuses olevasse GPS-seadmesse või pihuarvutisse, kus vastav hääljuhistega tarkvara aitab autojuhil õigel marsruudil liigelda.

Saadetiste saajate puhul võivad piiranguks olla näiteks kauba vastuvõtu ajad, mis omakorda mõjutavad veograafiku ajalist ja ruumilist ülesehitust. Teekonnaplaneerimise tarkvara kasutab mitmeid eksootiliste nimedega matemaatilisi algoritme, nagu "rändkaupmehe ülesanne", "sipelgakoloonia meetod" jpt. Kasutatakse kombinatoorilisi võtteid (kõikide variantide läbi proovimine), aga kuna viimane võib osutuda väga mahukaks, siis tulevad mängu nn geneetilised ja heuristilised meetodid, ehk algoritmid, mille puhul lahenduskäik sõltub arvutuse vahetulemustest. Nende algoritmide täiendamine ja parandamine toimub pidevalt.

See kõik ei kõla eriti lihtsalt ja loomulikult ei pruugi taolised lahendused väga odavad olla. Samas, kui tulemuseks on veokulude 10-20% kokkuhoid, võib igaüks kalkuleerida oma arvestusliku säästu ja loomulikult ka võimaliku teekonnaplaneerimisse tehtava investeeringu suuruse ning tasuvusaja.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:58
Otsi:

Ava täpsem otsing