Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Äriplaan 2010: Vahetame käiku roosade prillideta
"Euro on Eesti tuleviku võti, sest muidu jääb Eestile endiselt Balti riikide maine ja enne kulub pikk aeg, kui siinne majandus paraneb," rääkis Äripäeva konverentsil "Äriplaan 2010" suurettevõtja Joakim Helenius. Tema sõnul on Läti ja Leedu teinud tunduvalt suuremaid vigu. "Eesti ei taha olla samas liigas läbikukkujatega," lisas ta. "Eurole üleminek on üks olulisemaid otsuseid, mida tuleb teha, ja ainuõige vastus on, et tuleb euroga liituda."
Suurettevõtja Jüri Käo hinnangul on 2010.-2011. aastaks kaks stsenaariumi. "Kui tuleb euro, siis juba ainuüksi sellest hakkab majandus kasvama. Ja kui valitsus suudab maksukoormust vähendada, siis toetab see samuti majanduskasvu," uskus Käo. "Kui aga eurot ei tule, siis suureneb pessimism, kui me just ei asu krooni devalveerima."
Keskpanga president Andres Lipstok kinnitas, et püsime praegu ilusti eurokursil. Ta ei tahtnud küll sõnastada, kas põhi on käes või möödas või keerleme kusagil vahepeal. "Esimene eesmärk on saada kinnitust stabiliseerumisele, et pühenduda kasvule," rõhutas Lipstok. "Investeeringute taastumine võtab aega aasta-paar, kuid kõige olulisem on, kuidas taastuvad meie põhilised välispartnerid," lisas ta.
Heleniuse sõnul on maailmas praeguseks järele jäänud vähe riike, kus majandus suudaks minna tõusule ilma riigi makse tõstmata. "Eesti ei ole seda teinud ja ei pea tegema ka," lisas ta ning kuulutas Eestile superstaari staatust, kui minnakse üle eurole ning maksude tõstmise asemel suudetakse neid langetada. "Keegi ei räägi siis devalveerimise ohust Eestis, vaid sellest, et riik suudab vaatamata kõigele makse vähendada. Eestist saab taas superstaar."
1999. aastal ennustas Joakim Helenius pea ainsana õigesti järgmise 2000. aasta majanduskasvu, pakkudes selleks julge 5%. Tegelikult kasvas majandus tol korral 8%. Mis võiks olla 2010. aastal Eesti majanduskasvu number? "Olen optimist ja pakun taas 5%," vastas Helenius.
Endine peaminister ja IRLi juht Mart Laar ütles, et järgmine aasta saab tänavusest olema veelgi keerulisem ja paneb paika, kus on Eesti 20 aasta pärast.
"2010. aasta on minu jaoks võimaluste aasta, sama on see ka ettevõtjatele, riigile ja valitsusele. Meie tulevikku hakatakse hindama umbes 20 aasta pärast, kui selgub, kas me suutsime 2010. aastat ära kasutada," toonitas Laar.
Laari hinnangul on Eesti suurim risk selles, et me ei suuda mõjutada seda, mis toimub nii meie lähemas kui ka kaugemas ümbruses. "Leedu võib sattuda väga tõsistesse probleemidesse, Läti probleeme me juba teame," nimetas ta. "Kui neis peaks toimuma mingi kollaps, oleks naiivne loota, et see ei avalda meile negatiivset mõju."
Küll aga rõõmustas Laari see, et vesteldes väliskolleegidega, tõstetakse Eesti Balti riikidest kõrgemale positsioonile. Tema sõnul võib rääkida lähiajal Eestisse saabuvatest investeeringutest, kuid kindlasti peaks valitsus koos ettevõtjatega jätkuvalt tõstma riigi usaldusväärsust, et need investeeringud siia ikka jõuaksid.
2010. aastal ettevõtluskeskkonna kohta ütles Laar: "Parem olgu kibe tõde, kui vaadata läbi roosade prillide. Ma usun, et kriisi mõjud löövad meid jätkuvalt väga valusalt." Ta põhjendas oma arvamust sellega, et kui eelmise kriisi ajal näis paistvat kriisi stabiliseerumine, siis tegelikult just siis hakkasid ilmnema selle tugevad mõjud.
Intervjuus Äripäevale soovitas Laar kõigile ettevõtjatele ja ka väljaspool ettevõtlust seisvatele inimestele viharavi asemel optimismiravi, sest liigne optimism on hullem haigus.
"Julgen väita, et finantskriis on möödas ja likviidsus panganduses on lahendatud," rääkis Sampo Panga juht Aivar Rehe ning lisas, et see ei tähenda, et majanduskriis on lahenduse leidnud. "Oleme ka 2010. aastasse liikudes rahunenud languses, kuid suurt šokiga langust ei prognoosi," selgitas ta.
Rehe mainis, et pankade murelaps on loomulikult laenude allahindlused. Laenude üldine maht on tema kinnitusel küll vähenenud, kuid siiski säilib suur vahe hoiustega. 2010. aastal kasvab laenuportfell suhteliselt tagasihoidlikult, mis on mõõdukat majanduslangust toetav tegur.
Stabiliseerumine on läbiv teema, millest praegu Eestis rääkida võiks, ütles Lipstok. Eesti Panga presidendi ettekandes jäid kõlama positiivsed noodid sellest, kuidas ettevõtted on suutnud hakkama saada, aga uuest tõusust saab hakata rääkima alles siis, kui kogu majanduses on toimunud stabiliseerumine.
Keskpanga president rääkis ka kindlustunde kasvust. "Positiivse poole pealt tuleb esile tõsta, et kindlustunne on kasvanud. Need õnnelikud, kellel on tööd, on oma töökoha säilimises ka natuke kindlamad, kui need, kes ei oma tööd," selgitas Lipstok.
Suurettevõtete juhid rääkisid vajadusest leida uusi ideid, kuulata klienti ning efektiivistada tootmist.
Tallinn Sadama juht Ain Kaljurand kutsus ettevõtjaid üles looma uusi ideid, mis annaksid transiidile lisandväärtust. "Transiidist võiks juba täna saada Eesti ekspordi kasvumootor," uskus Kaljurand.
Lisandväärtuse loomisest rääkides nimetas ta ka nn esimesi pääsukesi. "On olemas rida terminale, mis segavad terminalis oma kaupa, mida vajavad sihtturud. On terminale, mis pakendavad puistekaupu, on olemas ettevõtteid, kes selle asemel, et lihtsalt transportida läbi Eesti, ladustavad ja kleebivad sinna peale vastava riigi maksumärgi ning saadavad sihtturgudele," rääkis Kaljurand.
Kaljurand küsis retooriliselt, et kui kümned miljonid tonnid naftasaadusi läbivad Eesti, ilma et nad siia oma jälje jätaks, miks ei võiks me mõelda nende saaduste ümbertöötlemisele, nagu see toimub Amsterdamis. "Samamoodi nagu Hiinas komplekteeritakse autosid, võiks seda teha Eestis," leidis Tallinna Sadama juht.
Transpordi tulevikumudel, kuidas saaksime transiiti Eestisse kinnistada, peitub meie olemasolevates vabades kohtades. "Võimalused selle realiseerimiseks on olemas, kuna meil on perspektiivsed sadamad, nagu Paldiski lõunasadam, Sillamäe sadam, Muuga sadam," tõi Kaljurand näiteid. "Eesti suurim konkurentsieelis on asukoht, mis on unikaalne."
"Kui me hindame 24 tunni kaubatranspordi raadiuses olevat tarbijaskonda, siis ületab see 150 mln tarbijat, mis on väga märkimisväärne hulk," põhjendas Kaljurand.
Suurettevõtja Joakim Helenius juhtis konverentsil tähelepanu mittemetallilistele mineraalsetele toodetele. "Mittemetallilised mineraalsed tooted on teinud üllatava kasvu ekspordis, kasvades kaheksa aastaga 1118%," rääkis Helenius. "Kui tahate, võite seda Eesti Nokiaks pidada."
Helenius avaldas imestust, et keegi pole seda sektorit märganud ega kiitnud. Tema sõnul ei peaks riik nii palju raha panema Arengufondi, sest see on täielik raharaiskamine. "Seda raha, mida riik kulutab Arengufondi peale, tuleks hoopis kasutada eksportivatele ettevõtetele uute võimaluste leidmiseks ning see avaldaks suurt mõju. Mittemetalliliste mineraalsete toodete sektor näitab, et Eesti ettevõtted saavad hakkama," lisas ta.
Börsifirma Baltika juht Meelis Milder soovitas keskenduda tarbijate soovidele ja tootmise efektiivistamisele. Tänu viimasele loodab ka Baltika järgmisel aastal kasumisse jõuda. "Esimesel poolaastal olulisi muudatusi tarbija käitumises ei tule. Loodame väikest tõusu teisel poolaastal. Teeme plaane selle eeldusega," rääkis Milder. "Kes keskenduvad tarbija vajadustele ja soovidele, kes suudavad eristuda, saavad hakkama."
Baltika juht soovitas võtta kriisi kui võimalust, millest aruka käitumise ning mõõduka õnne korral on võimalik tugevamana väljuda.