Pahupidi Bulgakov

Teatriringkondades uudsete lavastusmeetodite kasutuselevõtjana tunnustatud Vene lavastaja Aleksander Pepeljajev läheneb teatrile alternatiivsel moel.

Tema eesmärk ei ole jutustada lineaarset lugu, vaid anda publikule kogu info korraga kätte, et siis etenduse käigus vaid üht või teist joont teravamaks maalida. Sisuliselt tähendab see seda, et Pepeljajevi lavastatud töödes ei pruugi olla üheselt järgitavaid süžeeliine, mis ühest punktist algaksid ja teises lõppeksid.

Publik saab sündmustikust küll osa, kuid seda iseenda tajusid settida lastes, mitte vastuvõtmiseks lõplikult viimistletud vormis.

Pepeljajevi lavastuste näol on kindlasti samavõrd tegemist nii uusloomingu kui ka algupärase autori töö lavaleseadmisega. Tema uue etenduse pealkiri "Margarita ja meister" viitab originaalmaterjali pahupidipööramisele. Õieti saabki Pepeljajevi uut lavastust iseloomustada kui Bulgakovi "Meister ja Margarita" ainelist, mitte kui seda kopeerivat lavatööd.

"Sellel on papa silmad ja mamma juuksed," andis Pepeljajev ise naljaga pooleks selgituse. Neil, kes on näinud üht või teist "Meistri ja Margarita" põhjal vändatud filmi, ei maksa ehmuda, kui NO-teatri etendus varem kogetuga ei sarnane. Teksti asemel eelistab Pepeljajev liikumist ning tantsu. Ta üritab luua loo visuaalse tantsuteatri vahenditega.

Materjalivalikut põhjendab Pepeljajev lavakunstikooli juhataja Ingo Normeti soovitusega. Kuna Pepeljajev on lavakooli erinevate lendude tudengitega mitmeid etendusi varemgi lavale toonud ("Kolm õde" (2004), "Kirsiaed" (2005), "TsuaF" (2007), siis oli esmalt kindel, kes hakkavad Pepeljajevi käe all näitlema ning alles seejärel selgus teos, mis lavastuse aluseks sai.

Tulemusega on Pepeljajev rahul. Etendus on efektne ning värske. "Terve etendus on nagu üksainus eriefekt, mis üldises plaanis põhineb näitlejate tööl," rääkis lavastaja.

Lavastuse sisu Pepeljajev pikalt tutvustama ei hakka. On ju Bulgakovi teos ise piisavalt sügav ja suur, et sellest võiks eraldi raamatuid kirjutada, nüüd lisab Pepeljajevi nägemus asjale veel ühe tahu.

"Kirjeldada etendust inimesele, kes ei oska sellest midagi oodata, on sama hea, kui püüda kirjeldada Bulgakovi loomingut kellelegi, kes pole sellest midagi varem kuulnud," arvas Pepeljajev. Tasub ise vaatama minna, elamus on kindel.