Rikkad hääletavad jalgadega

Need, kellel oleks võimalik maksta, ei näe põhjust, miks nemad peaksid teiste arveid tasuma. USAs töötatakse välja seaduste paketti, mille lähte-eesmärk oli üle jõu käivate meditsiinikulutuste piiramine. Need kulutused aga muutuksid viljaka seadusloome protsessis veel kulukamaks ja hõlmaksid senisest enam ehk kõiki USAs elavaid isikuid.

Varakad perekonnad ei ole rahul kõrgema maksustamisega ning huvi emigreerumise vastu on hüppeliselt kasvanud.

Arve plaanitakse esitada varakatele inimestele. Fondijuhi Doug Kassi andmetel maksis üks protsent suurimat tulu saanud ameeriklasi 1997. aastal 23,5 protsenti riigi tulumaksutuludest. Õnneliku tipp-protsendi säästumäär oli 5,2 protsenti.

Aasia tuntud trendivastane investor Marc Faber ütles, et arvestades eeltoodut ja seda, et juulis oli USAs kodumajapidamiste säästumäär 4,2 protsenti sissetulekust, oli 99 protsendi sissetulekute saajate säästumäär miinus 1,3 protsenti. 99 protsenti maksumaksjatest sai 76,5 protsenti tuludest ning nende säästud ulatusid miinus 87,1 miljardi dollarini.

Faber lisas, et Obama administratsioon jätkab tõenäoliselt kulutuste kasvatamist ning seetõttu on oodata eelarve rahastamise kombinatsiooni kõrgemate maksude ja massilise võlakirjade väljalaskmisest, mille vastu keskpank värskelt trükivärvi näinud rahatähed valitsusele annab. Probleemiks on aga see, et kõigest üks protsent elanikkonnast, kelle tulud olid suurimad, maksis juba niigi 38,4 protsenti kõigist riigi maksudest. Kui lisada veel neli järgnevat protsenti tulude saanutest, kokku viis protsenti tulude saajatest, siis nende panus oli 58,8 protsenti kõigist USAs saadud maksutuludest. Ülemine detsiil maksis 69,7 protsenti kõigist riigi kogutud maksudest. Šokeeriv on see, et alumine 50 protsenti maksutulu saajatest maksis analüütiku Dennis Gartmani andmetel kõigest 3,8 protsenti kogu riigi maksutuludest.

Kui riik otsustab suurendada rikaste maksukoormust veelgi, kaaluvad need jalgadega hääletamist ja võivad lahkuda madalama maksukoormusega riikidesse.

Marc Faber ütles, et ta on hakanud viimasel ajal saama üha enam e-kirju, milles väga varakad perekonnad uurivad ümberasumise kohta. Sama moodi ei tööta ka alumise 50 protsendi tulusaajate maksude tõstmine. USA eesmärk on ju päästa tarbimisel põhinevat majandust. Sellisel juhul peaksid soodustuste saajad need teisest taskust ise kinni maksma.

Lõkkele on löönud Šveitsi valitsuse ja USA ning teiste rikaste lääneriikide maksuinfo tülid maksuametite kokkulepete ümber, mille kohaselt esimesed on mingitel tingimustel valmis tegema koostööd võõrriikide maksuametitega. Paljud arvavad, et Šveitsi ja USA maksukokkulepe tapab Šveitsi kui panganduskeskuse maine ja tuleviku ning toimima võib hakata vastupidine protsess.

HSBC Šveitsi privaatpanganduse üksus teatas, et üha enam ülijõukaid välismaalasi on hakanud paluma infot Šveitsi elama asumise võimaluste kohta, kuna nad on mures maksude tõstmise ning mitteresidentide pangasaladuste murenemise pärast kodumaal.

"Me ei räägi tuhandetest inimestes, me räägime inimestest, kellel on teatav varade maht, kuid kelle huvi on kasvanud märkimisväärselt," ütles HSBC Šveitsi üksuse juht Alexandre Zeller Bloombergile. "Nad kõik tulevad riikidest, mis on märkimisväärselt tõstnud makse. Varakate inimeste soovi mujale elama kolida ja maksude vahel on otsene seos," lisas ta.

Šveits on paljude eelmiselt kodumaalt pagenud miljonäride ja miljardäride kodumaa. Seal elavad näiteks

Michael Schumacher, Ikea asutaja Ingvar Kamprad ja laulja Tina Turner.

Varakad inimesed, kes ei saa Šveitsist tulu, saavad sõlmida Šveitsi kohalike omavalitsustega isiklikke kokkuleppeid maksude suuruse kohta. Zelleri sõnul on hiljutise maksuinfo vahetamise leppega kimpu jäänutel kolm võimalust - teha mitte midagi, avaldada vabatahtlikult USA maksuametile andmed või kolida Šveitsi.

Kuid see pole vaid USA probleem. Suurbritannia teatas aprillis kavast tõsta vähemalt 150 000 naela tulu saavate inimeste eraisiku tulumaksumäär 50 protsendile.

"Väga varakate klientide üks võimalus on liigutada iseennast," ütles Zeller Zürichis privaatpanganduse konverentsil esinedes. "See on põhjus, miks me näeme hiiglaslikku klientide lahkumist Suurbritanniast Šveitsi."

Varakatele privaatpanganduse klientide maksunõustamisele spetsialiseerunud õigusbüroo Withersi partner Jay Krasue ütles WealthBulletinile, et järsult on kasvanud päringud USA kodanikelt, kes soovivad loobuda USA kodakondsusest. Huvi võib kasvada veelgi, kuna USA, Šveitsi suurpank UBS ja Šveitsi valitsus on jõudnud kokkuleppele, et nad annavad USA maksuametile ligi 5000 maksudest hoidunud USA alamate nimed.

Paljud varakad ameerikalased on loobunud kodakondsusest ja eelistanud muutuda riigituks, elades ja reisides jahtidel mööda maailma. Lisaks Šveitsi pangasaladuse lekkimisele on maksude pärast lahkujate lisastiimul meeletu varahindade kukkumine.

USA lubab kodanikel ja alalistel residentidel lahkuda alaliselt nende maksunduslikust juristiktsioonist, makstes nn ühekordset lahkumise tulumaksu üle 600 000 dollari suuruselt kapitalitulult, mille arvestuses hinnatakse varasid turuhinnas. Mõne aasta eest oleks samalaadne soov maksnud oluliselt rohkem raha. Ega maksundus ei ole ainuke ajend riigist väljarändamiseks. Varakaid inimesi huvitab ka turvalisus.

"Maksundus on peamine põhjus, miks USA kodanikud soovivad vabaneda USA passist, kuid ka turvalisuse küsimused mõjutavad valikuid," ütles residentsuse ja kodakondsuse planeerimise konsultatsioonibüroo Henley Partnersi partner Christian Kälin.