Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Saksa valija ei nõua poliitikas vahetust
Sellest sõltub, kuhu pöörab Euroopa suurima riigi majanduspoliitika ja kas Saksamaal toodetakse tuumaenergiat veel ka pärast 2021. aastat.
Küsitluste järgi on parem- ja vasakleeri toetus väga tasavägine. Saksamaa ei ole riik, mis USA või Jaapani eeskujul suuri muutusi ihkaks - 67% elanikkonnast leiab, et senine koalitsioon võiks jätkata.
Kantsler Angela Merkeli Kristlike Demokraatide (CDU) eelistus on luua nelja-aastase sunnitud abielu järel sotsiaaldemokraatidega (SPD) koalitsioon liberaalsete Vabade Demokraatidega (FDP).
See on Saksamaal praegu väheseid poliitilisi jõude, mis veel vaba turu eest seisab. Taoline liit tooks madalamad maksud ja lihtsama maksusüsteemi, paindlikuma tööturu ning tuumajaamade käitusaja pikendamise. Ühtlasi pidurdaks see majanduskriisi ajal õide läinud riigikapitalismi pealetungi.
Et aga SPD on viimastel nädalatel jõudsalt mahajäämust tasa teinud, ei välistata ka 2005. aastal moodustatud nn suure koalitsiooni jätkumist, kus riiki juhivad koos CDU ja SPD.
Kantslerina jätkaks Merkel ilmselt mõlemal juhul.
Selline liit blokeeriks tõenäoliselt Merkeli lubatud maksukärped ja tähendaks kinnipidamist 2002. aastal sotside ja roheliste vahel sõlmitud kokkuleppest Saksamaa 17 tuumajaama aastaks 2021 sulgeda. Praegu moodustab tuumaenergia 23% elektritarbest.
Sotsid tahavad tõsta tulumaksu ülempiiri 47%-le. Samuti pooldab partei finantsturu tehingute maksustamist, et "need, kes kriisi tekitasid, aitaksid ka arvet maksta", põhjendab Merkeli pearivaal Frank-Walter Steinmeier.
Majanduskriis valimiskampaanias otseselt ei figureeri - sakslased on seni üsna kergelt pääsenud. SKP on küll ligi 5% langenud, kuid hõivet ja tarbimist on valitsuse toetused aidanud kunstlikult üleval hoida.
Nii on valmiskampaania keerelnud pigem pankurite boonuste ümber - vaatlejate hinnangul on Saksamaa majandusriisi tulemusel enam endasse tõmbunud ning süvenenud on vaba turumajanduse vastased meeleolud.
Samuti on süvenenud veendumus, et ekspordile orienteeritud majandusmudel muutusi ei vaja.