Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Esimene edukas AIDSi vaktsiin on ilmselt roosa unelm

25. september 2009, 20:40

Esmakordselt näitas uus AIDSi-vastane
vaktsiin mingitki efekti, pealkirjastas täna loo suurleht New York Times ja
ilmselt eksis.

Tais üle 16 000 vabatahtlikul katsetatud vaktsiin kaitses osa neist nakkuse eest, teatasid teadlased eile ning püstitasid edasiseks uurimiseks kaks põhiküsimust: miks toimis asi vaid osade katsealuste puhul ja miks hoolimata vaktsineerimisest siiski nakatunutel sellest mingit kasu polnud, vaktsineerimine neil viiruse taset veres ei vähendanud. Pooled 16 402 katsealusest said vaktsiini, pooled platseebot.

Erinevus nakatumuses oli 31%, absoluutarvudes aga tühine 74 nakatunut vaktsineerimata ning 51 uut HIV viiruse kandjat vaktsineeritud inimestest, mis nii suure katsealuste arvu puhul mahub vabalt statistilise vea piiridesse. Kasutati RV 144 nime all tuntud kahe eri ettevõtete poolt geneetiliselt loodud vaktsiini kombinatsiooni, millest eraldi polnud tuvastatud mingit kasu kummastki.

Ajaloo suurim AIDSi-vastase vaktsiini eksperiment läks maksma 105 mln dollarit. 18-30aastased katsealused valiti kahest pealinnast Bangkokist kagusse jäävast provintsist ning välditi kõrge nakatumisriskiga gruppe nagu narkomaanid ja prostituudid. Kõigile neile soovitati täiendavalt kondoomi kasutamist ja AIDSi haigestunutele lubati tasuta eluaegset ravi, niipalju kui seda praegu osatakse. Katsealuseid testiti regulaarselt kolme aasta jooksul.

Üle 20 aasta on kõik senised vaktsiini väljatöötamise katsed lõppenud nurjumisega ja AIDS on maailmas hauda viinud umbes 25 mln inimest. 22 tipp-AIDSi-uurijat nimetas nüüd lõppenud katse alustamisel 2004. a seda ajakirja Science juhtkirjas lihtsalt raharaiskamiseks. Mercki poolt 2007. a. alustatud katsed 4000 inimesel katkestati juba varases järgus: vähe sellest, et kasu polnud, vaid mingi hulga meeste puhul näis vaktsiin koguni nakatumist soodustavat.

Praeguse katse üks tulemustest näitas, et nii vaktsiini kui platseebot saanud nakatunutel oli HIV viirust veres sama palju ehk RV 144 ei tootnud viirust neutraliseerivaid antikehi nagu teevad enamuse viiruste vastased vaktsiinid.

80ndate keskel AIDSi uurima asunud ja ses vallas Nobeli preemia teeninud David Baltimore sõnul võib vaktsiini loomine võtta veel 25 aastat, kui see üldse kunagi õnnestub, niivõrd keerukas ja muutlik on HIV viirus.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. September 2009, 20:40
Otsi:

Ava täpsem otsing