G20 lubab pankadele rangemaid reegleid

26. september 2009, 23:53

Lõppeval nädalal USAs Pittsburghis kohtunud
G20 riikide liidrid lubasid karmistada reegleid nii pankurite tasude kui pankade
kapitalipuhvrite osas ning tagada maailma majanduskasvu enam tasakaalustatud
areng.

„Palju on veel teha, kuid me lahkume täna siit suurema kindluse ja üksmeelega ühises püüdes tagada kõigile inimestele suurem turvatunne ja parem elujärg,“ ütles USA president Barack Obama kohtumise lõppedes.

Lubaduste täitmine saab juba raskem olema, kirjutas agentuur Bloomberg. Aktsiate tõusust enesekindlust ammutanud pangad võivad uutele reeglitele vastu hakata või leiutada teid neist kõrvale hoidumiseks, riigid ei pruugi teiste riikide nõuandeid kuulda võtta ning ka G20 võib ise osutuda liiga kirevaks grupiks, et eesmärgini jõuda.

„G20 peab ennast alles tõestama,“ ütles endine IMFi peaökonomist Simon Johnson. „Nad peavad näitama, et on legitiimne ja tegus ühendus.“

Palju on kaalul. Maailma majandus näitab küll toibumise märke, kuid nõrku kohti on veel palju – augustis näiteks kahanes vastu ootusi kestvuskaupade müük ning Euroopas kasvasid firmadele ja eraisikutele antud laenud olemasoleva statistika baasil kõigi aegade kõige aeglasemas tempos.

G20 liidrite kolmas kohtumine läinud aasta sügisest kavandas n.ö teekaarti finantssüsteemi reformimiseks, kahel eelmisel tippkohtumisel Washingtonis ja Londonis oli fookuses kriisi ohjamine.

Pankadele, mille kahjumid ja mahakandmised ulatuvad juba 1,6 triljonile dollarile, öeldi, et edaspidi tuleb vältida garanteeritud boonuseid ning senisest suurem osa lisatasudest peab olema seotud tegelike majandustulemustega. Prantsusmaa ettepanekut kehtestada pankurite tasudele selge ülempiir G20 ei toetanud. Samuti tuleb pankadel 2012. a lõpuks suurendada oma kapitali kvaliteeti ja kvantiteeti.

„Tagasiminekut vanade boonussüsteemide juurde, mille aluseks olid üksnes lühiajalised spekulatsioonid ja mitte firma edu pikemas perspektiivis, enam ei tule,“ ütles Suurbritannia peaminister Gordon Brown.

Riikide nagu Hiina ja Brasiilia kasvav tähtsus leidis väljenduse kokkuleppes, et senise G8 asemel saab G20st peamine foorum maailma majandusküsimuste arutamiseks. Hiina ja teised arenevad riigid saavad suurema sõnaõiguse ka sellistes rahvusvahelistes finantsasutustes nagu IMF ja Maailmapank.

Riigid leppisid kokku n.ö raamkava stabiilsema majanduskasvu tagamiseks. Suure kaubandusdefitsiidiga riigid lubasid rohkem säästa ning ülejäägiga riigid ergutada kodumaist tarbimist. Kuidas see õnnestub, seda hakkab jälgima IMF.

Mitmed majanduseksperdid on skeptilised, kuna kokkuleppes pole ette nähtud sanktsioone puhuks, kui riigid oma lubadusi ei täida. „Kuivõrd kokkulepetest kinni peetakse, seda saame veel näha,“ ütles Morgan Stanley Aasia regiooni juht Stephen Roach. „Sisuliselt taandub küsimus sellele, kas sõltumatud riigid on valmis loobuma oma kodumaisest poliitikast maailma riikide kollektiivse kasu nimel.“

Et majanduse toibumine on alles hapral alusel, ei kiirusta riigid avaliku sektori toetusi lõpetama, ehkki need küünivad juba 2 triljonile dollarile ja riikide võlakoormad kasvavad. Küll aga hakatakse vastavaid plaane koostama.

Kliimat puudutavate teemade osas lubasid G20 riigid lõpetada järk-järgult fossiilsete kütuste subsideerimise, kehtestamata sama kindlat tähtaega. Praegu ulatuvad sellised toetud 300 miljardile dollarile. Samas ei otsustatud midagi selles osas, kuidas aidata maailma vaesematel riikidel kliimamuutustega toime tulla.

ELi eesistujariigi Rootsi peaminister Fredrik Reinfeldt avaldas lootust, et enne Kopenhaageni kliimatippkohtumist tulevad G20 riigid veel kliima-teemade arutamiseks kokku.


Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
27. September 2009, 09:01
Otsi:

Ava täpsem otsing