Riigisekretär Loot loobus ülipikast salastamisest

Kas Äripäeva artikli või kohtumiselt saadud juhtnööride tõttu, kuid alates eelmise nädala algusest ei ole Loodi ja Rannasoo käskkirjad enam 75 aastaks asutusesiseseks kasutamiseks kuulutatud. Asutusesisese kasutuse juurdepääsupiirang on küll käskkirjadele kehtestatud, kuid see kehtib seni, kuni piirangu kehtestamise põhjus läbi saab.

Riigikantselei infonõunik Sten Hansson ütles, et nad järgivad dokumendiregistri pidamisel andmekaitsjate soovitusi ja juhiseid.

Kohtumise põhiteemaks oli andmekaitse inspektsiooni augustis ja septembris tehtud seire juba kaheksa aastat kehtinud avaliku teabe seaduse täitmise kohta ministeeriumides ja riigikantseleis.

Selle tulemused andsid asutuste tegevuse läbipaistvusele hävitava hinnangu. Paljude teiste etteheidete seas ilmnes, et riigiasutused ei vaevu veebi riputama isegi koosseisu nimestikke, rääkimata palga- ja kontaktandmetest.

Andmekaitse inspektsiooni peadirektor Viljar Peep ütles, et kohtumine oli asjalik. Ministeeriumide ja riigikantselei esindajatele tutvustati kolme dokumenti.

"Struktuurifondide kasutamise teabe parem esitamine asutuste võrgulehtedel, asutuste võrgulehtedel kasutajasõbraliku kontaktteabe esitamise juhise projekti ja avaliku sektori töötasude ja personalidokumentide läbipaistvuse juhise projekti," loetles Peep.

Ta ütles, et ka avaliku teabe seaduse mitmetitõlgendatavuse võimalused räägiti selgeks.

"Inspektsioonil puudub põhjus arvata, et infot sihilikult või pahatahtlikult varjatakse. Oleme oma töös tõdenud, et seni on erineva praktika puhul tegemist ebaühtlase seaduse tõlgendamisega," ütles esiandmekaitsja.

Millisele teabele siis võib ja peab ühe inimpõlve pikkuse ehk 75aastase AK (asutusesiseseks kasutamiseks - toim) juurdepääsupiirangu tagama?

"Avaliku teabe seadus näeb ette, et piirang kehtestatakse kuni vajaduse möödumiseni, aga mitte üle viie aasta. Selgitasime, et erisätet isikuandmeid sisaldavate dokumentide 75aastast piirangut saab rakendada üksnes siis, kui dokument sisaldab isikuandmetega seotud seaduslikku piirangu alust (eraelu oluline riive, tervisega seotud jms delikaatsed isikuandmed, vaimsete ja füüsiliste kannatuste kirjeldus vms).

Niisuguseid juhtumeid võib üksikute personalidokumentide puhul ette tulla - peamiselt puhkusekäskkirjades näidatud puhkuse aluse kaudu (nt lisapuhkus lapsinvaliidi vanematele, palgata puhkus seoses raske haigusega või lähedase surmaga).

Tavaliselt ei saa personalidokumentidel piiranguid olla, kui on, siis mitte üle viie aasta, nimetas Peep sisulisi põhjusi käskkirju salastada.

Avaliku teabe seaduse üks autoritest Ivar Tallo ütles, et avaliku teabe regulatsioon peegeldab ühiskonna valmisolekut infole juurdepääsuks.

"Need põhimõtted, mis seadusesse kirja on pandud, ei ole mitte Moosese käsulaudadelt võetud, vaid muutuvad koos ühiskonnaga. Näiteks avaliku teabe seaduse kirjutamise ajal peeti eksamihinnete avalikustamist veel loomulikuks, täna enam mitte. Riigikogu põhiseaduskomisjon otsustas seaduse menetlemisel, et riigikogu ei saa kõike seda regulatsiooni aastaid ette näha ja eelistas just seetõttu laiemaid tõlgendusvõimalusi. Isikuandmete kaitsega aga oleme me minu arvates juba ammu sohu liikunud," on Tallo kriitiline.