Tugiteenuste projekt jõuab peagi valitsuseni

Kadri Bank 28. september 2009, 00:00

Tugiteenuste keskuse projekti eestvedajale rahandusministeeriumile on nii tööandjate keskliit, kaubandus-tööstuskoda kui ka infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liit avaldanud arvamust, et riik peaks kaaluma teeninduskeskuse rajamist koos erasektoriga.

Augusti lõpul tegi ka ettevõtja Jaan Pillesaare selja taha koondunud kuuest ettevõttest koosnev konsortsium ministeeriumile ettepaneku teenusekeskuse loomine enda õlule võtta. Konsortsiumi hinnangul võib investeering end ära tasuma hakata kõige varem kolmandal-neljandal aastal.

Tööandjate keskliidu juht Tarmo Kriis ütles, et riik peaks olema erasektori kaasamisest huvitatud seepärast, et erasektor suudab samade ressursside juures saavutada avalikust sektorist parema tulemuse. Erasektori kaasamine annaks Kriisi sõnul võimaluse kiireks ja efektiivseks finantsvaldkonna reformiks, sest kasutada saab kogemusi tugiteenuste sisseostmisel - see on teises sektoris väga levinud.

"Lühiajalises, 2010. aasta eelarve vaates, parandab teeninduskeskuse projekti käivitamine riigi ja erakapitali ühisprojektina valitsussektori tasakaalu," lisas Kriis.

Riik näeb erasektori kaasamisel mitmesuguseid juhtimisega seotud, õiguslikke ja finantsriske.

Üldistatult pelgab riik, et erasektor ei tunne riiklikku bürokraatiamasinat piisavalt, et võimalikke probleeme ja vajadusi ette näha, ning nii võib teenuse hind algselt ettenähtust hoopis suuremaks kujuneda. Samuti võib ebaõnnestumine partneri valikul riigile kalliks maksma minna.

"Neis küsimustes ei ole riski erasektori sees toimimisel, kus lepinguline suhe, paindlikkus ja kiire muutus on elu normiks. Aga riigisektori sellele viimine vajab töökultuuri muutust, tellija rolli õppimist," ütles teeninduskeskuse projekti eestvedaja Marek Helm.

Kriis ütles, et süsteemi saaks üles ehitada ainult nii, et pikaajaliselt võidaksid sellest mõlemad pooled. Ta nägi lahendust selles, et teenusepakkuja valitaks kindlaks perioodiks kohustusega anda keskus - inimesed, varad, tarkvara jne - hankeperioodi lõpul üle uuele operaatorile või riigile. Riigil oleks ühtlasi õigus igal ajal leping katkestada, võttes üle ka vahepeal tehtud investeeringute maksumuse.

Ka ütles Kriis, et erasektori kaasamisel tekiks hankekonkurssidel esimest korda konkurents. Kuna leping erasektoriga oleks tähtajaline, siis on iga tähtaja lõppedes võimalik konkursiga kontrollida nii õiget hinnataset kui ka pakutava kvaliteedi taset.

Helmi sõnul on praegu kaalumisel neli varianti: kas luua keskus täiesti riigiasutusena, riigiasutuse hallatava asutusena, äriühinguna, kus on ainult riigi osalus, või äriühinguna, kus on ka erasektori osalus. "Samas on selge, et IT-arendustegevus jääb erasektori kanda, ükskõik, millises juriidilises kehas teenust korraldama hakatakse," ütles ta.

"Erasektor ei ole võimeline praegu ütlema, kuidas peab olema korraldatud näiteks taimekaitseinspektsiooni või mõne julgeolekuasutuse finantsjuhtimine kui tugiteenus, küll aga võib ta pakkuda know-how'd, kas mingit tarkvara edasi arendada või vahetada," lisas Helm.

Ministeeriumi otsus, millises vormis teeninduskeskus luuakse, tehakse Helmi sõnul oktoobris, praegu vaetakse küsimust kõigi üle 200 riigiasutusega, keda reform puudutab. Seejärel esitleb ministeerium analüüsi ja ettepanekuid valitsusele.

"Praegu tegeleb valitsus eelarve kokkupanemisega ja pärast seda loodame, et see küsimus tuleb kõne alla," lisas Helm.

Tarmo Kriis, tööandjate keskliidu juht
Hange erasektoris tuleks viia läbi tingimustel "odavaima kvaliteedinõuetele vastava lahenduse pakkuja" ja "kokkuhoid tänasest tasemest X protsenti igal järgneval aastal". Riigil on võimalus kõik pakkumised tagasi lükata, kui nõuetele vastavaid pakkumisi ei laeku.

Kokkuhoid saavutatakse tegevusprotsesside efektiivsema korralduse, mastaabisäästu, sooritusele orienteeritud töökultuuri, spetsialiseerumise, automatiseerimise kaudu. Sarnaste mudelite rakendamine on maailmas ülimenukas.

Marek Helm, teeninduskeskuse projekti juht
Riigil on praegu kasutuses 15 erinevat tarkvarasüsteemi rohkem kui 200 raamatupidamisüksuses, seejuures ka ühe nimega süsteemid võivad olla erinevalt häälestatud. Seetõttu, kui me tahame saada ülevaadet mingitest andmetest, läheb päeva lõpuks kogu andmehaldus ikkagi Wordi või Excelisse ja inimeste käsitöösse.

See ongi mõte - vabaneda sellisest tööst, mis midagi juurde ei anna, vaid pigem avalikku sektorit koormab.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 18:57
Otsi:

Ava täpsem otsing