Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Võlga saab nõuda ka uuelt omanikult
Eesti Korteriühistute Liit küsis justiitsministeeriumilt seisukohta, kas korteriomandi omandajale lähevad üle endise omaniku täitmata kohustused korteriühistu ees.
Justiitsministeeriumi vastusest selgub, et korteriühistul on otsustusvabadus, kas nõue esitada endise või uue korteriomaniku vastu.
Segadust on tekitanud riigikohtu tsiviilkolleegiumi seisukohad (tsiviilasi nr 3-2-1-105-05), mille puhul leiti, et ei oleks mõistlik, kui kaasomanik, kes on võlgu jäänud majandamiskulude kandmisel, vabaneks vastutusest oma mõttelise osa võõrandamise abil.
Samuti märgitakse, et iga kaasomanik vastutab tema kaasomanikuks olemise ajal sissenõutavaks muutunud kohustuste eest isiklikult. Korteriühistuseadus (KÜS) paragrahv 7 lõige 3 näeb ette, et korteriomandi võõrandamisel või pärimisel on korteriomandi omandaja kohustatud korteriühistule tasuma korteriomandi võõrandaja või pärandaja poolt tasumata jäänud majandamiskulud ja muud maksed.
Justiitsministeerium rõhutab, et kuna eelmainitud seadusesäte reguleerib korteriühistu ja uue korteriomaniku suhet, siis ei saa vana ja uus korteriomanik oma kokkuleppega seda mõjutada.
Lepingust saavad õigused ja kohustused tekkida ju ainult selle pooltele ning korteriühistu ei ole selle kokkuleppe pool.
Justiitsministeeriumi hinnangul ei ole KÜS paragrahv 7 lõike 3 eesmärk mitte vana korteriomaniku vabastamine tema omanikuks oleku ajal tekkinud võlgnevusest, vaid solidaarkohustuse tekitamine. Solidaarkohustus tähendab, et võlausaldaja võib selle täitmist nõuda igalt solidaarvõlgnikult.
Autor: Urmas Mardi