Teisipäev 6. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Seitse vananenud tervisenõuannet: igapäevane multivitamiin tagab hea tervise

28. september 2009, 17:23

Vitamiinid on keemilised ühendid, mida
organism vajab väga väikses koguses, kuid ise sünteesida ei suuda, kui välja
arvata vähesed erandid. Vaatamata vajatava koguse väiksusele tekitab
vitamiinide pikaajaline puudus organismis haigusseisundi.

Vitamiinide rolli hakati laialdaselt mõistma alles 20. sajandi algul, ehkki teedrajavaid töid sellel alal oli läbi viidud varemgi. Juba 1749. aastal avastas šoti arst James Lind, et värskete puuviljade söömine aitab vältida skorbuuti, mis tuleneb C-vitamiini puudusest. Vitamiinist ei teadnud ta sel ajal mõistagi midagi ning ega tema avastust just liiga tõsiselt ei võetud. Veel sada aastat hiljemgi uskus Briti merevägi, et skorbuuti saab edukalt vältida hügieenireeglitest kinnipidamise, regulaarse võimlemise ja tugeva moraaliga. Loomulikult jätkas skorbuut oma hävitustööd.

Oluline osa varasest vitamiinide alasest teadustööst on viidud läbi Tartu ülikoolis 19. sajandi lõpul. Nikolai Lunin korraldas 1881. aastal eksperimendi hiirtega. Ta toitis neid piima kunstlikult toodetud koostisosade seguga. Valgud, rasvad, süsivesikud ja sool kokku õigetes vahekordades peaksid olema loodusliku piimaga võrdväärsete omadustega, kuid ometi surid sellisele dieedile allutatud hiired peagi. Lunin järeldas, et piimas peab olema veel mingid olulised, kuid väga väikses koguses esinevad koostisosad.

Peagi hakkasid järgemööda tulema teated avastatud vitamiinidest ning nendega seotud haigustest. Vitamiinide avastamine ja nende rolli mõistmine on üks 20. sajandi produktiivsemaid meditsiinisaavutusi, sest on teinud praktiliselt lõpu mitmele varem nii tavalisele haigusele. Lisaks skorbuudile kuuluvad vitamiinipuudusest põhjustatud haiguste hulka ka näiteks rahhiit (tekib vitamiin D puuduse tagajärjel), pellagra (niatsiin ehk vitamiin B3) ja beri-beri (tiamiin ehk vitamiin B1).

Normaalse ja tasakaalustatud toitumise korral ei tohiks inimesel olla probleemi vitamiinide õiges koguses omandamisega. Sageli aga ei ole ajaliselt või rahaliselt võimalik toituda nii, nagu peaks. Seega siis tekib loogiliselt mõte, et miks mitte võtta vitamiine tabletina. Seda tõepoolest ongi juba aastakümneid tehtud ning paljud arstid on multivitamiinitablette inimestele tervise tugevdamiseks julgelt soovitanud.

Siiski on siin peidus mõned probleemid. Osade vitamiinide puhul ei pruugi ülemäärasest tarbimisest esialgu midagi halba sündida või siis lihtsalt ei tunta veel vastavaid ohte. Teiste puhul on aga soovitatava koguse ületamine sama halb või hullemgi kui puudujääk.

Viimase aastakümne jooksul läbi viidud teadusuuringud on näidanud, et vitamiinide liigtarbimine võib viia paljude ebameeldivate ning esimese hooga varju jäävate tagajärgedeni. Näiteks beeta-karoteenide manustamine tõstab suitsetajatel kopsuvähi tekke riski. C-vitamiini suuremates kogustes tarbimine tegi herbitsiididega kokkupuutunud hiired vähile vastuvõtlikumaks ning E-vitamiin tõstab korduva südamerabanduse tekke riski.

Seetõttu ei ole arstid enam kindlad, kas multivitamiine ikka võib inimestele soovitada. Valdav seisukoht näeb välja umbes selline, et multivitamiinide tarbijad tablettide võtmist lõpetama ei pea, aga need, kes multivitamiinidega seni kokku puutunud ei ole, võiksid edaspidigi eemale hoida.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. September 2009, 19:58
Otsi:

Ava täpsem otsing