Kolmapäev 7. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Vaid mõni üksik vald saneerib enne valimisi

28. september 2009, 06:45

Ehkki paljud finantsraskustes vallad on
saneerimisvõimalust kaalunud, pole rahandusministeerium seni ühtegi ametlikku
taotlust saanud, sest sõna "saneerimine" võrdub vallajuhtide jaoks enne valimisi
poliitilise enesetapuga.


Vallajuhid ütlesid Äripäevale, et saneerimine tähendaks, et võimulolijad tunnistaksid iseenda saamatust ja valla sisulist pankrotti.
Augusti lõpus uuendas valitsus määrust, mis annab raskustes valdadele võimaluse küsida viimases hädas kahte liiki toetust: ühekordset toetust ja saneerimistoetust, kokku 30 miljonit krooni. Moodustamisel on ka riiklik saneerimiskomisjon ministeeriumide ja omavalitsusliitude finantsspetsialistidest.

Imavere vald võttis saneerimise ette

Imavere vallavanem Jüri Ellram tunnistas, et nad on juba kuu aega tegelenud saneerimiskava koostamisega. Tänavu jääb Imavere vald vähemalt 1,5 miljoni krooniga miinusesse. "Saneerimiskava koostamine on suur ja väga keeruline töö ning oma jõududega on saneerimistaotluse esitamine päris raske," rääkis Ellram. Läbi tuleb analüüsida 2008. ja 2009. aasta, lisaks nelja järgmise aasta finantsplaan. "Tegu on põhimõtte küsimusega. Kes seda enne valimisi teha tahab, kuid inimeste vastu tuleb aus olla," ütles ta.
Rahanappuses Imavere kärpis kevadel vallaametnike palku ja saatis töötajad kümneks päevaks palgata puhkusele. Ellrami sõnul on 15 aastaga ettevõtlusesse investeeritud laias laastus miljard krooni, elanike arv pole küll vähenenud, kuid inimesi napib.
"Lõviosa omavalitsuse tuludest tuleb inimeste palgatulust ja selle langemine mõjutab kohe omavalitsuse tulubaasi. Maksutulu laekub võrreldes mullusega ligi 19% vähem, maamaksu laekumine on vähenenud 10%. Suured ettevõtted töötavad, pigem on ära kukkunud suur osa väikeettevõtteid," selgitas ta. Lisaks sellele on suur ringvõlgnevus naabervaldade vahel koolide, lasteaedade ja huvikoolide kohamaksu tasaarvelduses.

Meeksi vald kaalub palkade vähendamist poole võrra


Kas saneerimiskava ministeeriumi heakskiidu saab ja valla tupikust välja toob, ei oska Ellram öelda.
Eks siis näis, kas piisab ühekordsest toetusest, jääme kroonilisse miinusesse või lahendatakse asi haldusreformiga," lausus ta.
Meeksi vallas kärbiti valla töötajate palku kevadel 10%. Täna on volikogus arutlusel vallavalitsuse ettepanek vähendada kõigi valla töötajate, v.a õpetajate palkasid aasta lõpuni veel 50% võrra.
Meeksi vallavanem Boriss Rõþov ütles, et kui otsus vastu võetakse, peaksid poole palgaga leppima nii vallavalitsuse kui ka raamatukogu ja kultuurimaja töötajad.
Eks siis näis, kas piisab ühekordsest toetusest, jääme kroonilisse miinusesse või lahendatakse asi haldusreformiga," lausus ta.
Meeksi vallas kärbiti valla töötajate palku kevadel 10%. Täna on volikogus arutlusel vallavalitsuse ettepanek vähendada kõigi valla töötajate, v.a õpetajate palkasid aasta lõpuni veel 50% võrra.
Meeksi vallavanem Boriss Rõþov ütles, et kui otsus vastu võetakse, peaksid poole palgaga leppima nii vallavalitsuse kui ka raamatukogu ja kultuurimaja töötajad.


Osa inimesi rõõmustab, kui vallatöötajatel palk langeb

"Ma arvan, et see läheb läbi. Muud meil enam üle ei jää. Aasta kolm viimast kuud käivad need töötajad pool päeva tööl," ütles Rõþov. Kuidas rahvas enne valimisi sellise otsuse vastu võtab?
"Arvan, et see on nii ja naa. Osa inimesi arvab, et vallatöötajad saavad palju palka, ja nemad plaksutavad käsi," nentis ta. "Samas on see karuteene meie tulumaksule."
Rõþovi sõnul on nad ka riigilt raha taotlenud, kuid siiani pole sentigi saanud.
"Me pole ministeeriumidest isegi vastust saanud. Oleme jännis. Saneerimist on arutatud siin kümneid kordi, kuid me ei taha seda teha - see on äärmuslik abinõu. Me usume, et järsku ikka on kuskil võimalus, loodame palgakärpega jalad alla saada."
Hanila vald plaanib esialgu riigilt küsida ühekordset toetust, kuid vallavanem Arno Peksar ei välista tulevikus saneerimist.

Kriminaalmenetlus peatas rahalaekumise

Teisest kvartalist on peatatud seoses kriminaalmenetlusega Nordkalki Kurevere karjääri vanas kaevanduses kaevandusõiguse tasude maksmine.
"Kui riik ei hoiaks neid tasusid kinni, oleks me omadega toime tulnud ega peaks toetust küsima," ütles Peksar.
Hanila vallas on olukord nutune. Kui 2008. aasta eelarve oli 27 miljonit krooni, siis tänavu on see 21 miljonit. Enne valimisi tuli Peksaril teha töötajate 10protsendiline palgakärbe, kuid eelarves on endiselt puudu miljon krooni.
"Esitame avalduse toetuse saamiseks, tõmbame ise veel kulusid kokku ja loodame, et kaevanduseõiguse tasud meile laekuvad. Kui uut kaevandust käiku ei lasta, tuleb saneerimise peale välja minna," ütles Peksar.
Vallajuhid tunnistasid, et aasta lõpp tõotab paljudele tulla väga raske.

Regionaalminister soovitab ühineda

Siim Kiisler
regionaalminister


Kahjuks on juba raskustesse sattunutele head nõu raske anda, sest praegune olukord sõltub eelkõige headel aegadel tehtud liiga optimistlikest otsustest. See, kuidas olukorrast välja tullakse, sõltub otseselt omavalitsuse otsustusjulgusest ja tegutsemiskiirusest.
Kui raha varem kavandatuks ei jätku, tuleb tulud ja kulud võimalikult ruttu üle vaadata ja minna üle kokkuhoiureþiimile. Kahjuks ei ole riik siin omavalitsustele olnud parim eeskuju. Otsustamise edasilükkamine ja maksmata arvete sahtlisse kogumine teeb olukorra ainult keerulisemaks. Loota, et riik tuleb ja maksab maksmata arved lihtsalt ära, pole ka mõtet.
Kui on selge, et eelarve ülevaatamisest ei piisa, tuleks kaaluda ühinemist naabritega. Soovitan KOVdel tõsiselt mõelda ühinemise võimalusele ja alustada naabritega läbirääkimisi võimalikult varakult, kuni ka naabrid on huvitatud. Kui ühinemisplaaniga viivitada, juhtub see, millele olen juba varem tähelepanu juhtinud - pankroti äärel KOVdega ei taha tugevamad naabervallad end enam siduda. Siis pole enam millegi vahel valida.
Viimane võimalus on taotleda riigilt saneerimistoetust. See tähendab, et omavalitsuse tulud ja kulud vaadatakse enne toetuse andmist väga hoolikalt üle, võetakse kontrolli alla ning kohapealne otsustusruum jääb siis juba üpris õhukeseks.

Kommentaarid


Sirje Tobreluts, Laheda vallavanem
Meil on palgad välja makstud ja olukord väga hull pole. Saneerimine tähendab sisuliselt likvideerimist ja iseenda pankroti väljakuulutamist.
Volikogus me kindlasti räägime sellel teemal, kuid saneerimist me teha ei kavatse.
Kaido-Allan Lainurm, Vasalemma vallavanem
Loomulikult oleme tuleviku peale, sh toetuste küsimuse ja saneerimise peale mõelnud. Samas nõudmised saneerimistaotluse esitamiseks on väga suured, tingimused karmid ja tähtajad kiired.
Olukord pole nii hull, et peaksime saneerima. Selleks peaksid vallal olema pikaajalised makseraskused, kuid neid meil pole. Oleme suutnud kulusid kärpida. Ühegi omavalitsuse jaoks pole saneerimine hea otsus. See on viimane võimalus ja näitab, et vallajuhid on suutmatud valda juhtima.


Väino Kivirüüt, Laeva vallavanem
Tuuga on. On olnud paremaid aegu. Augusti seisuga oli ligi 1 miljoni krooni tulumaksu alalaekumist.
Saneerimist me ei kavatse, kuid oleme riigilt taotlenud abi hariduskulude katmiseks. Et peaksime põlvili riigilt raha küsima, seda pole.


Tõnu Osa, Nõva volikogu esimees
Saneerimine pole volikogus arutlusel olnud. Hing päris kinni pole, võlgnevusi ka pole. Aasta lõpuni tuleb ots otsaga kokku. Valimised tulevad ja uuele volikogule ei taha saneerimisotsuse näol karuteenet teha. Elame üks päev korraga.


Sulev Liivik, rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna juht
Saneerimise eesmärk on omavalitsuse finantsvõimekuse taastamine. Ehkki saneerimise käigus võib ka riik mingil määral rahalist abi osutada, tuleb omavalitsuse eelarve saada korda pikemaajaliselt.
Saneerimise korral tuleb KOV-l eelarvet planeerida ja ka korrapäraselt üle vaadata ministeeriumi spetsialistide abiga. Uute kohustuste võtmine saab toimuda ainult erandjuhul.
Viimased saneerimismenetlused on pärit 2006. aastast, kus suure võlakoormuse tõttu võttis rahandusministeerium neljaks aastaks oma finantskontrolli alla kaheksa omavalitsust. Enamasti oli tegemist omavalitsuste laenudega küttesüsteemide ümberehitamiseks.

TAUST
Vallad saavad toetust taotleda
• Valitsus kinnitas 27. augustil määruse, millega muudeti tasandusfondi eraldiste jaotuse korda ning kehtestati KOVde tulubaasi stabiliseerimise meetmed ja nende tingimused, lisaks eraldati KOVdele toimetulekutoetuste maksmiseks täiendavalt 37,2 mln kr.
• Meetmeid on kaks - üks reguleerib suurema kui 20% tulude langusega silmitsi seisvate omavalitsuste tarbeks ühekordse abi andmist tasandusfondist (15 mln kr), teisega sätestati kuni 15 mln kr kasutamine tasandusfondist saneerimistoetusena.
• Moodustamisel on ka saneerimiskomisjon, kuhu hakkavad kuuluma rahandus- ja siseministeeriumi ning omavalitsusliitude esindajad.

NUMBER
• 37,2 mln krooni eraldas valitsus augusti lõpus kohalikele omavalitsustele täiendavalt toimetulekutoetuste maksmiseks.
• 50% palgakärbet kõigile vallatöötajatele peale õpetajate kaalub rahahädas Meeksi vald, kes juba kevadel oli sunnitud tegema 10protsendilise palgakärpe.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. September 2009, 06:54
Otsi:

Ava täpsem otsing