Teisipäev 6. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Millised on Pärnu kaks suurimat probleemi?

ÄP 29. september 2009, 00:00

Annely Akkermann, IRL
Kõigepealt tuleb taastada pärnulase eneseusk ja -väärikus ning linna vaimsus. Kui me saame ise endast lugu pidada, endale hea elukeskkonna luua, taastub peagi ka noobli kuurortlinna ja aktiivse ettevõtluskeskkonna maine.

Linna majandusliku edenemise alus on tasakaalus eelarve. Praegu linnavalitsuse koduleheküljel näha olev eelarve täitmise aruanne näitab 6% defitsiiti ehk linnaraha lõppemist kolm nädalat enne aasta lõppu.

Pärnu peab kujunema heaks elukeskkonnaks, seda saab teha läbipaistva ja huvigruppe kaasava juhtimise kaudu. Tähelepanuta ei tohi jääde ei lapsed, eakad ega töötud. Igale lapsele tuleb tagada lasteaia ja põhikooli koht kodu lähedal. Töötutele avalike tööde korraldamise kaudu saab rajada puhkealasid elamupiirkondadesse, korrastada parke, jõekaldaid, kõnniteid ja haljastust.

Omavalitsuse edenemist mõjutab enim maksulaekumine, seetõttu on võtmetähendusega ettevõtluse toetamine ja uute töökohtade loomine. Pärnu looduslikud eeldused on asukoht mere ääres ning suured turbavarud üsna linna lähedal. Pärnu klassika - puhkemajandus - ei välista mööbli-, tekstiili- ega metallitööstust (miks ei võiks tootearendus olla suunatud hotellidele ja restoranidele), transpordimajandust (mille ankur on sadam) ega kalatööstust (mille tooraineks võiks kala juurde kasvatada). Võimalusi on ja ideid jätkub.

Mart Viisitamm, Keskerakond
Omavalitsuse suurim mure on töökohtade kadumine ja maksulaekumise vähenemine. Alustada tahame sotsiaalsetest kiireloomulistest töökohtadest, mida soovime luua sada. Järgmiseks soovime panna rõhu ettevõtluspotentsiaali suurendamisele ning uute ettevõtete kaasamisele. Linnaruumi planeerimisel tahame silmas pidada, et tekiks uued tehnopargid ja tootmiskülad. Kolmandaks tuleks ettevõtete kohalemeelitamiseks teha soodustusi, näiteks pakkuda vee- ja kanalisatsioonitrassi väljaehitamist ja liitumist olulise soodustusega. Neljandana näeme endal kohustust luua linnavalitsuse juurde ettevõtluse klienditeenindaja ametikoht, mille ülesandeks on aidata alustaval ettevõttel murda läbi bürokraatiast. Viiendana näeme veel ühe olulise ametikoha loomise vajadust - see peaks olema inimene, kes aitab ettevõtetel siseneda ettevõtlus- ja eksporditoetuste maailma, piirkondlikku arengut edendavate struktuurifondide vahendite juurde. Viimasena tuleks ära märkida linna enda senisest jõulisem minek ettevõtlusesse. Kui varem oleme oodanud ettevõtjaid ja olnud valmis neid toetama, siis nüüd võiks linn mõnes sektoris ka ise äriga algust teha.

Tahame edaspidi kogu maamaksu (ca 17 mln kr) suunata teede ja tänavate remonti.

Jane Mets, Reformierakond
Tarkus algab probleemide tunnistamisest - Pärnu suurimad probleemid on laenukoormuse all ägav linnaeelarve ning teede ja tänavate, sealhulgas kõnniteede halb olukord. Soovime või mitte, aga Pärnut on ees ootamas mitmed finantspoliitilised muutused, mis peavad oluliselt erinema praegustest hurraa korras tehtud otsustest.

Uuel volikogul on võimalus koostada ja kinnitada neljaks aastaks selline finantsplaan, mis tagab inimestele küll vajaliku, kuid hüvede loomine ei toimu laste tuleviku arvel.

Juba praegu peaks tegelema 2010. aasta eelarve puudujäägi vähendamise küsimusega. Jah, me ei saa mõjutada maailmamajanduse kulgu, kuid me saame mõjutada iseenda käitumist ja alustagem mõtlemisest.

Iga kaasaegse linna jaoks on tänavate korrashoid, ehitus ja ka hooldus elulise tähtsusega. Pärnu linna 200 kilomeetrist teedest üksikud on heas korras.

Kolmandik teedest on nagu kuppelmaastikud, kus lisaks küngastele ja lohkudele on teepinnast madalamal või kõrgemal kõikvõimalikud kaevuluugid. Erilise tähelepanu alla tuleb võtta kõnniteed ja alustada kooli suunduvatest teedest.

Ei eita, et muidugi sõltub palju rahast, kuid veel enam prioriteetide paikapanemisest ja oskusest kasutada nappe vahendeid targasti.

Epp Klooster, SDE
Aastaid kestnud tegematajätmised maksavad kätte. Valusa pitseri vajutab linna arengule kolossaalne laenukoormus, lähiaastatel on vaja tagasi maksta ca 100 miljonit aastas ehk ligi 1/6 eelarvest.

Ettevõtjate arvamus linnavalitsuse tegevuse kohta on armutu. Segadused planeeringute ja ehituslubadega, korruptiivsed ilmingud linna juhtimises, siseringi kuuluvate poliitikute ja ärimeeste konkurentsieelis on vaid osa neist. Kohalik ettevõtja on end linnavõimu jaoks pigem tülina kui partnerina tundnud. Sellise diagnoosiga ei piisa ilukirurgist, vaja on korralikku ravi.

Pärnu vajab investeeringuid, esmalt elujõulistesse ideedesse, aga ka praktilistesse ettevõtmistesse, valmisolekut suurte unistuste elluviimiseks, kuid kõigepealt väikesi muutusi. Head kontseptsiooni ja väljaarendamist ootab Via Baltica äärne ala ja Loode-Pärnu tööstuspark. See on arter, mis pulseerib aastaajast olenemata, aga tuleb osata seda siduda ka meie kõige olulisema loodusvaraga - suvega. Alustame aga tegutsevate kohalike ettevõtete tunnustamisest, ajutiste raskuste korral neile ka abi pakkumisest.

Kitsal ajal piisab mõne oma särava tunnustoote loomisestki. Näiteks murrame bürokraatia, et saaks jälle inimestele otse paadist värsket kala müüa.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:14
Otsi:

Ava täpsem otsing