Olympicu juht müüs hiljuti ostetud aktsiad uuesti maha

Avilale kuuluv osaühing Geoplast müüs aktsiad hinnaga 13,39 krooni väärtpaber, ostuhind oli 11,89, seega teenis ta tehingutelt kokku 195 000 krooni, selgub finantsinspektsiooni koduleheküljelt.

Avila ostis 150 000 Olympicu aktsiat 8. septembril ehk ajal, mil sai teatavaks, et suuromaniku Armin Karu osalus ettevõttes langes 47 protsendile ning koos Jaan Korpusoviga olid suuromanikud müünud vähem kui kuu aja jooksul kokku 15 miljonit aktsiat.

Ilmselt oli aktsiate ostu näol tegemist lihtsa PR-teoga, arvas Äripäeva börsianalüütik Tõnis Oja.

Avila sõnul oli eelmisel kolmapäeval müüdud aktsiate ostmine plaanitud lühiajalise investeeringuna. "Tegemist on kõige tavalisema isiklike rahavoogude juhtimisega. Minu usk Olympicu aktsiasse ja ettevõtte tulevikku on endiselt kindel," märkis Avila.

Olympicu väikeaktsionärid Tõnu Danilas ja Raivo Hein ei näe selles mingit probleemi, et Olympicu lahkuv juht Andri Avila 130 000 kasiinokompanii aktsiat maha müüs. "See on tema enda valik, miks ta nii käitus," kommenteeris Danilas. "Minu usaldust see OEG vastu ei kõiguta," lisas ta. "Ma pole OEG aktsiaid lühiajalisel eesmärgil endale muretsenud." Ka Raivo Hein märkis, et on pikaajaline aktsionär. "Arvan, et mõne aja pärast näeme, kuidas OEG aktsia raketina üles sööstab, nii nagu ta seda alguses tegi," lisas ta.

Andri Avila aktsiaost oli suuromanike üsna agressiivse müügi taustal aktsionäridele kui palsam. Avila andis toona selge signaali, et Olympicu tulevik on ilusam kui olevik. Mida aga välja lugeda nüüdsest müügiotsusest? Selge see, et tegemist on negatiivse uudisega. Minule kui aktsionärile valmistas Avila selline spekulatiivne käitumine igal juhul pettumuse. Päris lõpuni ei suuda ma ka uskuda, et taoline spekuleerimine on hea viis oma rahavooge juhtida. Kuna Avila teenis tehinguga üsna kenakese kasumi, tuleb teda muidugi eduka rahavoogude juhtimise eest siiski õlale patsutada.

Ent mulle ja arvatavasti ka teistele aktsionäridele tundub taoline käitumine kuidagi üleolev, justkui Avila oleks mänginud meie usaldusega. Kahtluste vältimiseks olnud mõistlikum osta mõne teise ettevõtte aktsiat.

Seega mulle näib pigem, et Avila ostu peamine eesmärk oli siiski Armin Karu ja Jaan Korpusovi müügi tõttu närviliseks muutunud aktsionäre rahustada.