Esmaspäev 5. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Advokaat: ettevõtjad võistlevad koti pähetõmbamises

29. september 2009, 18:37

Advokaadibüroo Sorainen partner Karin
Madissoni sõnul käib teatud ettevõtjate seas praegu lausa võistlus, kui
palju võlgu keegi suudab endalt maha raputada.

Järgneb Karin Madissoni kommentaar kohtutäiturite seadusele, mis muudab ka pankrotiseadust ning teeb ettevõtete pankrotieelse kolimise mõttetuks.

Igati tervitatav on pankrotiseaduse muudatus, mis annab võimaluse menetleda pankrotiasja seal, kus on reaalselt ühingu põhitegevuskoht. Hetkel kasutatakse pahatahtlike pankrottide korral pankrotile eelnevaid samme, kus muudetakse ära ühingu juhatus, ühingu nimi ja asukoht. Sellise tegevuse eesmärk on võlausaldajate olukorra halvendamine, et neil oleks võimalikult keerukas oma õigusi maksma panna ning, et võlausaldajaid ja avalikkust eksitada. Selliseid juhuseid on ka meie praktikas korduvalt ette tulnud.

Pankrotiseadus on tänast majanduskliimat arvestades hambutu, millele olen ka eelnevalt tähelepanu juhtinud. Hiljuti rääkis mulle üks ettevõtja, et teatud ettevõtjate ringis käib lausa võistlus, et kui palju võlgu keegi suutis endalt maha raputada ja kui hästi kellelegi „kotti pähe tõmmata“. Täna tehakse üksikute tehingute tarvis ühinguid, mis seejärel pankroti lastakse ning tihti lõppevad asjad raugemisega, kuna võlausaldaja ei taha kinni maksta võlgniku pankrotimenetlust.

Teoreetiliselt võivad teatud võimalused seaduses esineda, aga kui nende maksmapanek praktikas on väga vaevaline, kallis ning tulemus ei ole kuidagi etteaimatav, pole see võlausaldaja jaoks lahendus. Näitena võib tuua deposiidi maksmise võlgniku pankrotimenetluse kulude katmiseks; liigse pankrotimenetluste raugemiste arvu; omakapitali vastavusnõuete kontrollmehhanismi leebuse; juhatuse liikmete kuritahtlike toimingute leebe käsitluse; võlausaldajate vähese info saamise võimaluse, riigipoolse toetuse ja uurimise puudumise jne.

Kuritahtlike pankrotimenetluste ärahoidmiseks peaks riik võtma tarvidusele rangemaid samme, kuna reeglina jääb saamata nende käigus ka maksutulu. Selleks oleks võimalik näiteks rangemalt uurida pankrottide raugemiste põhjusi ning viia läbi erikontrolle nii nagu seda tehakse näiteks Soomes. Riik võitleb kõvasti maksunõuete vähendamise vastu saneerimismenetluses. Pigem tuleks jätkusuutliku äritegevust riiklikult soodustada, kuna maksutulu on ju tulevikus laekumas tunduvalt enam ning võidelda rohkem kuritahtlike pankrottide vastu.

Loomulikult ei muutu nimetatud muudatusega veel palju, aga tegemist on kindlasti tervitatava sammuga, et võlausaldajad saaksid parema kaitse.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
29. September 2009, 21:50
Otsi:

Ava täpsem otsing