Salatsetakse, kui on, mida varjata

29. september 2009, 11:22

Avaliku õiguse professor Ülle Madise ütleb
Äripäevale antud intervjuus, et kuuldavasti töötavat nii mõneski riigiasutuses
inimesi, kes seadust tundmata tavainfot lihtsalt igaks juhuks salastavad.

Äripäev otsustas Ülle Madisega kõnelda pärast seda, kui riigikantseleis ja väga paljudes ministeeriumites ilmnes asutuste soov avalikke materjale salastada ja nendele juurdepääsu 75aastaks piirata.

Näiteks riigikantselei riigisekretär Heiki Loodi juhtimisel leidis, et kõik lähetus-, personali-ja puhkuse käskkirjad on vaja üheks inimpõlveks kõrvaliste silmade eest peita.

Pärast seda, kui Äripäev absurdsele olukorrale tähelepanu juhtis, võttis riigikantselei siiski avalikult infolt 75aastase juurdepääsupiirangu klausli maha.

TTÜ avaliku õiguse professor Ülle Madise, millal Te viimati lähetuses käisite ja puhkasite?

30. juunist 2. juulini olin Strasbourgis, esitasin Euroopa Nõukogu GRECO (Group of States against Corruption) plenaaristungil Strasbourgis raportit erakondade rahastamise läbipaistvuse kohta Taanis. Lendasin Tallinnast Strasbourgi 30. juuni pärastlõunal, ülejärgmise päeva varahommikul lendasin Eestisse tagasi. See pole mingi saladus. Puhkasin sel suvel kaks nädalat: 10.-16. augustini ja 31. augustist 6. septembrini 2009. Ka see ei ole saladus.

Kas Teie tööandja salastas Teie lähetus-või puhkusekäskkirja?

Kui ajakirjanik soovib selle käskkirjaga tutvuda, on see minu teada võimalik. Minu lähetused ei ole olnud seotud tundlike välissuhete või riigisaladusega, vaid mõne ametliku kohtumise või avaliku esinemisega.

Enda koduse vara pärast ei tundnud Te sel ajal muret?

Mitte rohkem kui tavaliselt.

Mida paranoiline salastamistuhin Teie hinnangul näitab?

Kui asjad on korras, siis kõlbab neist ka avalikult, selgelt ja otse rääkida.

Kui asjad ei ole korras, on põhjust varjata ja keerutada. Kuuldavasti usaldatakse vahel “asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabe” märke tegemise otsustamine inimesele, kes ei ole avaliku teabe seadusega eriti hästi kursis ja tembeldab enam vähem kõik paberid igaks juhuks ära, asutuse juht ei süvene ja kirjutab alla.

Küllap on ka neid juhtumeid, kui piiratakse dokumentidele juurdepääs seadusvastaselt selleks, et ajakirjandus ei saaks mingitest sündmustest teada ega saaks paljastada näiteks raiskamist või võimu kasutamist erahuvides.

Üldreegel on, et kogu maksumaksja raha eest loodud või kogutud info on avalik. Juurdepääsu piiramine on erand. Osa infost tuleb avalikustada asutuse veebilehel, ülejäänud info, mille salastamiseks ei ole alust, tuleb välja anda, kui ajakirjanik või kestahes teine inimene küsib.

Juurdepääs piiratakse, kui tegemist on riigisaladuse või salastatud välisteabega, samuti näiteks kaitsealuse loomaliigi elupaiga varjamiseks.
Seejuures on otsesõnu keelatud AK-ks tunnistada infot asutuse töö kvaliteedi ja juhtimisvigade kohta. Samuti dokumente riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku eelarvevahendite kasutamise ning eelarvest makstud tasude ja hüvitiste kohta.

Erandina saab juurdepääsu piirata ka delikaatsetele isikuandmetele, nt terviseandmetele, ja inimese kohta käivatele andmetele, mille avalikuks tulek kahjustaks oluliselt inimese eraelu puutumatust.

Ühtki piirangut ei tohi kehtestada pikemaks ajaks, kui tarvilik. Näiteks võib olla õigustatud lähetuse või puhkuse aja veebi mitteriputamine kuni puhkuse või lähetuse lõpuni, kauem minu arvates kindlasti mitte.

Vaevalt minnakse vargile seetõttu, et vastava küsimuse esitamisel on saadud asutuselt teada, et inimene käis kolm aastat tagasi kaks päeva Brüsselis. Lähetuskäskkirjade analüüs võib ennetada või paljastada maksumaksja raha tarbetut kulutamist. Samuti viia mingite lubamatute seoste avastamiseni.
Kas riigiametniku töölähetus saab üldse olla kvalifitseeritud esmajoones eraelulise sündmusena, on küsitav. Maksumaksja raha eest tasutud tööaeg ju jookseb, lähetamine on tööülesande andmine.

Teatavasti peavad seaduse kohaselt olema avalikud ka palgajuhendid ja –määrad ning inimeste ametikohad. Korruptsioonivastase seaduse kohaselt on ka teatud ametnike palgad isikustatult avalikud.

Mulle meenutab salastamisralli nõukogude aega, kus alatasa pidi lugema ridade vahelt ning siiski jäi suurem osa infost laiemale avalikkusele saladuseks. Äkki on paljude, üsna elementaarsete dokumentide 75aastaks asutusesiseseks kasutamiseks tunnistamine märk sellest, et okupatsiooniajal üles kasvanud tänased juhid ei ole võõrvõimu mentaliteedist siiani üle saanud?

Tegemist võib olla ka lihtsa laiskuse või üleolekutundega. Eks varjamine tekitab loomulikult kahtlusi. Näiteks lähetuste varjamine võib tõepoolest tekitada küsimuse, kas nende hulgas on lähetusi, millest Eesti avalikkus ei tohi teada.

Kui salastamine oleks julgeoleku- või välispoliitiliselt vajalik, oleks võimalik varjata vaid konkreetset dokumenti. Eelarvekitsikuse tingimustes tahaks uskuda, et näiteks mitmekesi reisimine mööda maailma küsitava väärtusega konverentse või lihtsalt huvitavates kohtades on lõppenud.

Kas ettevõtja jaoks on Eesti riik selgelt, avatult ja läbipaistvalt toimiv organism?

Minu arvates saaks Eesti toimida otstarbekamalt, kasutut bürokraatiat võiks olla vähem. Samal ajal näiteks ettevõtte loomine on ju väga hästi korraldatud.

Samas kurnatakse inimesi pidevalt muutuva õiguskorra ja nõudmistega. EL-ga ühinemiseks ja üldse iseseisva riigi seaduste tegemiseks oli hoogtöö vajalik. Teab mitmendat ringi kõiki seadusi ümber teha ei ole aga vaja. Ja vähe sellest, et ei ole vaja: see takistab ka investeeringute tulemist Eestisse.

Teaduslikult on tõestatud, et investeerimiskliimale on oluline ka õiguskorra püsivus, ettenähtavus: see, et kujuneb selge kohtupraktika. Tähtis on, et kui välisettevõtja küsib oma advokaadibüroo esindajalt Eestis, kas siin on läbipaistev avalik haldus ja püsiv õiguskord, siis oleks vastus jaatav.

Samuti on minu arvates tabanud tagasilangust asutuste töökultuur: tundub, et ei töötata enam sellise pühendumuse ja jõuga nagu veel seitsme-kaheksa aasta eest.

Nii on mõnel pool jõutud näiteks selleni, et tehakse tegevusplaani koostamise kavandeid, aruandeid aruande tegemise kohta. "Yes, minister" peaks olema hoiatav näide, mitte eeskuju.

Samuti imetakse tubli annuse poeesia toel sulepeast välja kõiksuguseid tulemusaruandeid, tulemuspalku. Sedalaadi raiskamine oleks küll tark ära lõpetada. Asutuse eesmärk on täita seda ülesannet, mille seadus on pannud. Võimalikult kiiresti, otstarbekalt ja hästi. Iga kasutuks koosolekuks või sisulise tähenduseta aruandeks kulutatud hetk on raiskamine.

Kas ettevõtja saab Teie hinnangul üheselt aru, kuidas avalikes huvides maksuraha kasutatakse?

Kui avaliku teabe seadust täidetaks seaduse mõttega kooskõlas ja pandaks otsuste aluseks olnud analüüs lihtsalt, selgelt ja väheste eestikeelsete sõnadega kirja, siis saaks ehk küll.

Paljudel juhtudel tekib ettevõtjail õigustatud küsimus, miks üks või teine otsus näiteks riigihanke menetluses on langetatud. Formaalselt on kõik justkui korras, JOKK, kuid isegi juhul, kui keegi midagi ei vaidlusta, jääb osalejatele mõru mälestus.

Riigihangete süsteemi oleks võimalik parandada näiteks elektroonilise hangete keskkonna valmis saamise teel (see on plaanis juba ammu). See muudaks menetluse märksa avatumaks, jälgitavaks kõikidele osalistele.

Ei oska öelda, kas mõnikord seatakse riigihanke kutses tingimused, mille täitmist pärast ei nõuta, saamatusest või sihilikult.

Vandeadvokaat Leon Glikman rääkis Äripäevale, et kohtute, Riigi Teataja ja riigikogu dokumendiregistrid ning andmebaasid on sisulised ja kasutajasõbralikud. Samas on puudulikud kohalike omavalitsuste andmebaasid. Ta tõi näite, et tema bürool ei õnnestunudki leida Rae valla heitveenormeide regulatsiooni, mis pidi olema kehtestatud ja avaldatud, kuid mis ei olnud kättesaadav.

See on tõsi küll, et veebilehe ülesehitamine ja kasutajale mugavaks tegemine on omaette kunst ning nõuab raha, oskusi ja aega.

Mu üliõpilased on näiteks püüdnud leida linnade ja valdade arengukavasid, üldplaneeringuid ja detailplaneeringuid, et nende omavahelist kooskõlas uurida, ja on teadnud rääkida väga headest ja kehvapoolsetest näidetest.

Teisiti pole võimalik vältida pikki kohtuvaidlusi näiteks uute teede rajamise või hoonete esitamise pärast. Maaomanik peaks teadma, et tema maa lähistele planeeritakse neljarealist teed, ja arendustesse investeerijatel on samuti vaja teada, milline saab ühe või teise koha infrastruktuur olema.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
29. September 2009, 12:18
Otsi:

Ava täpsem otsing