Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Riik lapib eelarveauku aktsiisitõusuga
2010. aasta riigieelarves on kulusid planeeritud 89,6 miljardit krooni, mis on samaväärne 2009. aastaga. "Pea ainsate kuludena kasvavad tuleva aasta riigieelarves hariduskulud, välisvahendite kasutamine ning investeeringud," sõnas riigieelarve valitsusele esitanud rahandusminister Jürgen Ligi.
2010. aasta riigieelarves on tulusid planeeritud 2009. aastaga võrreldes ca 2 miljardi krooni jagu vähem. Maksutulude vähenemist kompenseerivad alkoholiaktsiisi määra 10protsendiline tõus alates 2010. aastast ning tubakaaktsiisi määra 20protsendiline tõus 2011. aasta algusest.
Kui riik rõõmustab tuleval ja ületuleval aastal tulumaksumäära langetamise ja maksuvaba miinimumi tõstmise peatamisest saadava täiendava tulu üle riigieelarves, siis maksumaksjale tähendab see 3 mld krooni kaotsi läinud raha.
Riigieelarve eelnõu järgi võetakse tulumaksumäära alandamise ja maksuvaba miinimumi tõstmisest loobumise tulemusena tuleval aastal füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt eelarvesse 1,06 mld krooni plaanitust rohkem.
Lastega peredelt saab riik 2011. aastal esimese lapse täiendava maksuvaba tulu kadumisega 780 mln krooni. "Laste pealt tulumaksu vabastust ei ole keegi efektiivseks sotsiaalmeetmeks pidanud, aga mul on rohkem kahju maksumäära alandamisest ja maksuvaba miinimumist, mis on üks pikaajaline poliitika, mida kriisi oludes lihtsalt ei suuda jätkata," kommenteeris Ligi eile.
2010. aasta tulude prognoosis kasvab kõige enam füüsilise isiku tulumaks, 51,2%, juriidilise isiku tulumaks langeb 35,8%, mis on kõige suurem langus kogu kuludest.
Rahandusministeeriumi riigieelarve koordinatsiooni ja seire osakonna juhataja Kadri Maasiku sõnul on nii suurel füüsilise isiku tulumaksu kasvul kaks peamist põhjust. "Peamine osa tuleneb esimese lapsega seotud tulumaksu soodustuste mõjust ja teine pool tuleneb sellest, et selle aasta esimesel poolaastal muudeti riigi- ja kohaliku omavalitsuse vahel jaotatavat tulumaksusuhet. Ehk riigile laekub pisut enam tulumaksuvahendeid kui kohalikule omavalitsusele," selgitas Maasik.